Päev: 16. jaanuar 2007

see on vist stressist, et ma olen jälle haigeks jäämas.
tuju on ka ära. tahaksin end ära peita kõige ja kõigi eest. ma ei jaksa. ma ei taha jaksata. ma ei taha pidada jaksata. emad ju peavad kõike. ma ei taha.
ma unistan heledast valgust täis toast, pehmete patjade ja tekkidega, kus ma saan päev läbi pikali olla kui tahan, värske õhk ja valgus hoovab tuppa, ma loen, seal on lõputult raamatuid. mingeid kohustusi pole. soovi korral võtan kapist süüa või valmistan midagi, ma ei tea, kust see kappi saab. värskeid puu- ja aedviljad, mul on sahtlis natuke šokolaadi. ma saan oma lapsega mängida, aga ma ei pea tema eest hoolitsema rohkem, kui ma ise tahan. enamasti ma ju tahan.
ja ma ei pea mõtlema, kuidas teha seda, teist või kolmandat; kas ma jõuan, kas ma jaksan, kas ma oskan. sest sellega tegelevad teised ja mul ei ole kohustusi.
kuni ma ise valin teistpidi.
elu ei ole muinasjutt. ma elan oma elu ise.