tänases postimehes on lugu noorte tööpuudusest, juhtkiri on ka samal teemal.
olgem ausad, jälgides neid mingeid küsitlusi või statistikat, mis aegajalt meediast läbi jookseb, olen ma ammu imestanud noorte, äsja gümnaasiumi või kõrgkooli lõpetanute palgasoovide üle. tähendab, ma saan aru, need on summad, millega elaks suhteliselt muretult ära – ainult et sellised palgad ei ole meil just väga reaalsed. 2005 aasta eesti keskmine brutopalk oli veidi peale kaheksa tuhande krooni. noored tahavad kümme tuhat netos. see teeb tööandja kuludeks koos kõigi maksudega peaaegu 17 tuhat krooni. polegi väga väike summa.
veel: teadaolevalt on mingi väike hulk neid, kes saavad üsna suurt palka, mingi hulk neid, kes saavad sellist ‘normaalset’ palka (umbes nagu need noored tahavad ja veidi rohkem) ja päris palju neid, kes saavad alla selle keskmise palga. see lihtsalt on nii, meeldib või ei meeldi. raha pole asi, mida saab suvaliselt ja vastavalt vajadusele juurde trükkida. ma arvan, et kui meil oleks rohkem reaalset tootmist riigis, siis oleks ka ‘raha rohkem’. aga ma pole majandusinimene ja ei tea täpselt neid nüansse. ja tootmisse ei taha ju ometigi keegi minna.
selge on see, et kõik ei saa olla selle ‘normaalse’ palga peal. alati on neid, kes saavad vähem raha (sest osa erialasid, töökohti vms on sellised ja nt müüjaid on ka väga vaja) ja alati on neid, kes saavad rohkem (enamikel juhtudel kaasneb sellega ka suurem vastutus, kogemus, haridus – aga need pole nii üheses seoses päris alatii).
tegelikult on ju normaalne alustada madalamalt ja liikuda edasi vastavalt võimalustele ja võimetele.
ilmselt peaks ka kaduma mentaliteet, et kõrgkool ongi umbes samasugune asi nagu kesktase – et kui seal käinud pole, siis nagu polekski inimene. kutseharidus on tegelikult palju praktilisem ja saab ettekujutuse tehtavast kätte, mitte pole tegu huupi eriala valikuga. aga see on juba teine jutt ja selle kohta on teine artikkel. seotud selle teemaga on see siiski minu meelest.
teine silmahakanud teema on lasteiateema, mis ikka aegajalt jälle tuleb. tegelikult on see kogu aeg. ma mõtlen juba aastaid, et miks ei saa meie vinges e-riigis tehtud ühist andmebaasi lasteaedade jaoks? mingi baas selle kohta on vist olemas, et kes kus aias sees on, aga ootelolekute kohta mitte. ega see kohti juurde ei tekita, aga siis poleks need järjekorrad ehk nii pikad lihtsalt? sest tõesti, paljud on mitmes kohas kirjas, see teeb järjekorra näiliselt pikaks, järgmine tuleb panema, kuuleb, et on mitmekümne mitmes, paneb ka veel kolme kohta ja nii edasi ja nii edasi, ahelana.
muide seoses lasteaedadega huvitab mind ka see, et koolitoit on tasuta, aga aiatoit? no kasvõi üks söögikord? et koolis käivad kõik lapsed ja aias ei käi ja kodulaste toitu ei kompenseerita? see on sama teema, mis enamike hüvitistega muidugi. aga natuke on nagu põhimõttes asi.. või?
ma pole nendel arutletud teemadel mingi spetsialist ega tegija, lihtsalt arvasin. täiendused teadjamatelt on vägagi lubatud 🙂
Aasta: 2006
kolmapäevane lõunavirgutus
väike šokolaadikomm ja jääkohv on just see, mida peale lõunat vaja palaval päeval.
ei, mind ei kohta õllesummeril. unustage ära. mul on töö ja trenn ja sünnipäev ja misiganes. pealegi mulle meeldib enamasti valida rahvamasse, kus ma viibin. alati see ei õnnestu küll, see polekski võimalik. no ja loeb ka see, et kellega mingis massis olla 😉
tavaliselt ei suuda mehed igasugu aastapäevi meeles pidada. on erandeid. 8 aastat ja pole see suhtlus kogu aeg sugugi tihe olnud, ja ikka on meeles. minul näiteks pole.
trenn võtab võhmale. natuke totter on see, et osad sealt on juba käinud mingi aja, no näiteks kuu aega. nad veel midagi väga vinget ei oska, aga ometigi on mingid sammud, mida nad on õppinud ja millega ma järele ei jõua. okei, karm oleks ka loota seda peale kahte tundi. ma usun, et mingi hetk hakkab sujuma. ma usun ka, et see mõjub angerjale mu kõhul 🙂
kaubanduslik
kell helises kuidagi liiga vara, aga see ei üllatanudki mind, arvestades eilset väsimust.
spordipoed on mingid naljakad butiigid. ma pole niivõrd spordinimene, et ostaks omale aegajalt trennis käimiseks vinged firmadressipüksid, millede puhul pool raha kulutan selle logo eest seal pükstel. muide, neid logosid saab osta ka eraldi mõnekümne raha eest ja ise peale õmmelda 😛 igal juhul päästis mind kaubsi noorteosakond, kust sai allahinnatud täitsa normaalsed püksid alla 100 eesti raha eest. kuna ma ei aele põrandal, siis peaks need ikka vastu pidama mõnda aega.
aga sellist kotti, kuhu mahuks trenni- ja pesemisasjad muude kõrvale, ma ei saanudki. üks oli, mis isegi meeldis, aga väike ja ei käinud päris korralikult kinni. samas, muidu oleks see päris tore kott olnud. eksole, ma ei viitsi ju tassida käekotti + kotti trenniriietega. võiks koos olla. a see peab üsna suur olema. ja sahtlitega. ja kinni käima. ja sobima ka talveks. äkki ei tohiks nii nõudlik olla?
paistab, et hoolimata mu ärakõrbemisest ei kooru mu nahk maha. eile ostsin lõpuks päevituskreemi ka 🙂
puhata ja mängida!
see 4 Hero laul sobib täpselt mu tänasesse päeva.
I – don’t want to – Go to work today – I ’d rather – Stay home – And play –
video games- I wanna chill
But I gotta get up
I don’t want to go to work today
I’d rather stay home and play video games
I’d rather chill for real
I don’t know how you feel
But sometimes I feel like I’m
Workin’ for nuthin’ tryin’ to get sumthin’
Every where I turn there’s a bill standing out
Swim the river climb the hill
Complacency you ain’t gone get me no no no no
Cause I gotta get up
I gotta gotta gotta gotta gotta gotta gotta gotta gotta gotta get up
I don’t want to go to work today
I rather stay home and play video games
I rather chill for real
I don’t know how you feel but sometimes I feel like I’m
Workin’ for nuthin’ tryin’ to get sumthin’
Every where I turn there’s a bill standing out
Swim the river climb the hill
Complacency you ain’t gone get me no no no no
I’d rather be in my space
I’d rather chill in my place
So I can go out and play all day I
I’d rather chill at home
I’d rather lay alone
True, but I got to work
I don’t wanna go
I wanna play today
But what can I say
Bills to pay
I just can’t get comfortable doing nuthin’
Gotta Get Up (Another Day) – 4 Hero with Jill Scott
(sõnad on kärbitult)
töönädala eel
tegelikult on üle aastate selline tunne, et puhkus võiks pikem olla. ma olen kõrbenud ja väsinud 🙂
võtsin selle puhkuse nö augutäiteks, leidsin, et sel nädalal pole meil kellelgi puhkust ja panin omale siis kirja. no ja nüüd olen peamiselt ringi liikunud, kodus on selle kümne päeva jooksul oldud suhteliselt vähe. viimane käik sai lapseta tehtud pealegi. ja ei tahakski nüüd minna kohe homme tööle, koos kõigi juurdekuuluvate kohustustega, vaid hea meelega puhkaks pigem paar päeva 😉
aga uus nädal oma tempoga tuleb peale ja ma pean katsuma sellega nüüd toime tulla. eks tulengi 🙂
ja Eestimaa on kohutavalt ilus. hingematvalt. paneb kasvõi ajutiselt unustama enamiku muresid, mis muidu mind vaevavad. või.. on see Linn, mis tekitab keerdkäike mu sees.. ?
Ilus maa. juuli I
Männikjärve raba vana laudtee Endla looduskaitsealal.
suvereede
et kuna nagu on veel natuke puhkus või midagi ja suvi ka, siis kaon jälle ära eestimaa peale natuke. sedasama teilegi 😉
