mul on mingid uued mänguasjad. jah, minu omad. nüüd on tegevust mõneks ajaks.
uus kleit tähendab seda, et puuduvad vajalikud aksessuuarid. seda on kaval avastada 2 tundi enne, kui vaja välja minna.
Aasta: 2006
kesksuvi
suvine mõttelaiskus. või siis elavad mõtted oma elu. igatahes tänase tuulega oleks pidanud paneam voolujoonelisema riietuseseme kui laia lendleva seeliku. ei, see ei lendle üle pea õnneks. lihtsalt tahab õhku tõsta 😉
juuli keskel oli vanade eestlaste põllutöökalendris kesksuvi. peaks olema enamvähem praeguseni. mhh – kalendrinihe ka juurde. kuhu poole see muutus, 2 nädalat kadus ära? siis on praegugi veel kesksuvi tegelikult. ‘Eesti Looduskultuur’ on igati hariv lugemine. suhteliselt sümboolse raha eest saab osta ka.
stockmanni parkla, A tasand
stockmanni parklas hiilis Lexus, kaks venekeelset tibi sees, aken lahti. libises mööda umbes 3st parkimispaigast esimesel tasandil. tibid muudkui arutasid, et kas mahub sinna parkima või mitte. sellised täitsa tavalise laiusega kohad olid. siis sõitsid järgmisele tasandile ära. tegelikult hea, et nii läks – oleksid nad oma võimeid üle hinnanud, oleks mõnigi auto võinud kriime saada.
hetk hiljem nägin ma juba teist tibiroosa särgiga noormeest viimaste päevade jooksul. mähh?
stocka parkla meeldib mulle muidu ka. kõik tahavd parkida esimesse auku, kuigi üleval on ruumi üsna kenasti. mingi aeg tagasi üks tuttav küll põhjendas seda mulle sellega, et tema arvas ka ikka väga kaua, et maksta saab ainult esimesel korrusel ja sellepärast. aga tema elab ka peaaegu lõuna-eestis ja sattub stockmanni harva ja seega on see vabandatav.
laupäevaõhtu romansita ;)
paar tundi tagasi Põhja Rimis astub mulle ligi meesterahvas ja küsib: ’izvinite, mozhno bas priglashit?’. jään hämmastunult seisma: ‘kuda?’. seletab mees siis, et noh, neil on barbakju ja.. viitab korvile, kus sellised kenad piknikuasjad reas jah. kaine pealegi. vastasin talle siis ausalt, et ma perega poes, mispeale kenasti vabandas tülitamast. täitsa naljakalt viisakas oli. pärast silmasin, et tal sõber oma sõbrannaga ka kambas. ju siis ei tahtnud üksi olla ja paremat ideed ei tulnud.
tegelikult polegi keegi ammu mind tänaval üritand ära sebida. paar aastat juba 😀
laupäevahommik vihmaga
laman voodis ja kuulan vihma. aken on lahti ja vihmapiiskade hääl vastu aknaplekki mõjub rahustavalt. üksikud laupäevahommikused autod surisevad mööda. mul on silmad kinni, ma ei tea, mis kell on, mul pole kusagile kiiret. kuulan vihma ja nii ongi hea.
loojang
algajate fotograafide lemmikmotiiv. hiljem enam .. ei viitsi.
neljap..
jätkuv suvetõbine olek. umbes pea. kohe raban lapse ja lahkun sümboolset linnast välja murule ja peenarde vahele. tont teab kas sellest abi on. ei pea vähemalt kuumas korteris olema.