tööhommik algas segaselt mittetöötava töömailiga.asi läks nii kaugele, et kutsusin isegi itipoisi kohale. istus tükk aega ja eriti targemaks ei saanud. lõpetasin firma jõulukaardi ära ja käppisime siin ise seda maili. korda saime. nii et nö päris tööd sain hakata tegema paar tundi hiljem. aga kummalisel kombel oleme isegi suhteliselt järjel.
ja mandariinid on ostetud.
muidugi, äsja meenus, et pidin veel natuke piparkoogitaigent ostma. sellega on nüüd kehvasti. sest täna õhtust ülehomse õhtuni ei ole vist mõtet poodi minna.
rõhun kohupiimaküpsistele seega..
Kuu: detsember 2006
s-day
tänane päev on nagu säästumarketist allahindlusega ostetud. mitte see toode, mida toodetakse teistega koos, vaid see saastaliini toode. mingist jääkide karbist. allahindlus 70%. keegi nagunii ei taha neid ja tavaliselt visatakse need lihtsalt prügikasti.
My Life, rated
test jälle vahelduseks, ringleb hetkel mööda bloge. eee.. maitea, ma ei suuda selle tulemusega taaskord nõustuda eriti.
| This Is My Life, Rated | |
| Life: |  6.2 |
| Mind: |  5.5 |
| Body: |  6.6 |
| Spirit: | 6.8 |
| Friends/Family: |  4.2 |
| Love: |  9.2 |
| Finance: |  7.4 |
| Take the Rate My Life Quiz | |
practice night, talv 2006
jees, see on siis nüüd läbi. esimene esinemine trenniga siis. suurest showst muidugi ainult murdosa, aga! aga!
peale lavaproovi täielikku läbikukkumist olime me esinemisel ikka tublid. vähemalt videojupi järgi küll 🙂
ma olen nii väsinud. peale trenni pole ka nii väsinud kui peale kahte lühikest esinemisjuppi.
terviselugu
mul on kuidagi juhtunud, et perearst ongi selline perearst. õde ka. ma ei käigi seal väga tihti, aga näe, minu arsti õde teretas mind eile trollis ja rääkis sedagi, et ema haigusleht lõpetati ära. ehk ma siis ei hakanud üle helistama, kas ta poisi jõulupeole tuleb. loogiline, et ei tule, kui järgmine päev jälle tööle minna vaja.
eileõhtul panin oma imeliku enesetunde tiheda päeva süüks. hommikul lasteaia personalile kaartide tegemine koos paari teise emaga, siis kiirelt end kenaks teha ja aia peole, et seal sedapuhku teha ka käsi videoga valgeks fotode vahele.
aga see, et see täna peaaegu surmtõveks osutund on, ei sobi mitte. nädalajagu oleks võinud see viiruseuss kannatada küll, siis oleks üritused kõik läbi olnud ja oleks aega haige olla. aga paistab, et mu organism arvab midagi muud. jama, no tõesti.
mu tänase tööpäeva varudesse kuulub värske citrosept (nagunii kodus saab kohe otsa) ja hulk apelsinimahla selle manustamiseks.
julgen olla klient
see, et kinkekaarte saab kaubamaja igast kassast, näib tähendavat pigem seda, et neid ei saa eriti kuskilt. sest kõik kassiirid on keset päeva hõivatud klientidega ja kui sul pole midagi silmatorkavat näpus, siis pead päris kenasti end muudmoodi nähtavaks tegema, et teenindajad (ja teised kliendid) aru saaksid, et sa ei seisa kassa ees lõbu pärast.
kuigi kui mind lõpuks ühes kassas teenindati, oli see kena ja sõbralik.
üldiselt, vabandage, kiire periood on.
raha
see ongi täpselt nii, et oluliste asjade jaoks on raha ja ebaoluliste jaoks ei ole kunagi. ükskõik kui palju raha on või ei ole. prioriteedid panevad asja paika, isegi kui me sellele ei mõtle ja hädaldame, et küll oleks vaja raha selle-teise-kolmanda jaoks (need ei pruugi kõik materiaalsed asjad olla). kui ikka on oluline asi, siis saab hakkama. võib-olla mitte koha ja otse, aga mingitmoodi ikka.
üks asi, mida ma lihtsalt ise ei ole suutnud niimoodi sõnastada ja mis nüüd ära sõnastati. ja ma olen nõus.
