jõulukuu algas, päkakad hakkavad käima ja homme on mul juba esimene (ainus?) jõulupidu. omamoodi kena, et kõik ei suru kuulõppu neid üritusi kokku, vaid ongi hajutatumalt.
ja siis rohkem kuu keskele lapse kaks pidu ja oma esinemine ka veel. kusjuuresd viimase puhul ma olin kindel, et enamik trennirahavast läheb esinema, aga meid kindla jah-sõna ütlejaid kogunes näpuotsatäis. ilmselt kõige ülbemad ja edevamad tüübid siis. aga ometi peab mingi väljund ju olema – ja meie oskustega ei saa paaristantsuga ju ka nii hoobilt kohe hakkama (kuigi paremini kui üldse mitte osates muidugi). või maitea jah. ilmselt kõigil ei pea väljundit olema.
aga see on muidugi totter, et mu kena ja aktiivne trenn ei mõju kuidagi mu kaalule ja ümbermõõdule. ilmselt tuleb kasutusele võtta siis see retsept, et: stressa vähem! mitte et see oleks lihtne ja ühe plõksuga teostatav..