kiire-kiire-kiire-kiire.
aeglast polegi. kuulge, nii ei saa ju?
olen taas ummikus oma koolimõtetega. üks kaaslane, kellega ma käin, ei ole nõus enam sellise organiseerimatuse eest maksma. mul on ka veel tasumata ja mõtlen asja üle. mingi hulk motivatsiooni kaob ära, kuigi see ei tohiks olla seotud teise inimesega. tegelikult oli see ikka mingi tugi, et okei, üritame koos seal läbi tüürida. ah, maitea. ma ei taha ju päris pooleli jätta ka. poole aasta pealt ei saa ilmselt Tallinna ka üle – või siiski, pean helistama, äkki saaks mingid ained ära teha.
mulle ju meeldib pime aeg ka. küünalde ja hõõgveini ja lumega. mulle ei meeldi see hall. sel aastal oli üleminek värvidelt ja soojuselt hallile päris järsk. annab tunda.