koolis käidud, esimene selle aasta arvestus tehtud, järgmisetele registreeritud.
kaks kodutööd on tasuliste programmidega vaja teha. ühele on openoffices vaste olemas, aga teine on väga spetsiifiline. kooliarvutites pidi sees olema, aga ma ei lähe ju sellepärast paaril päeval 100km eemale seda tegema ja õppima? nojah, õppejõud jagab selle meie laiali, aga see ju pole ometi siiski normaalne? eriti, kui esimese programmi peale öeldakse pealegi, et seda on ju niipalju igal pool saada.
botneti tegemine ja konffimine on ka üks loominguline asi, nagu selgub. lisaks ei jaga ma sellest ikka midagi, kuigi asi isegi tiba toimiks nagu 🙂
Kuu: oktoober 2006
Granaadipuu all nõtkuv utekael
600 g. lambakaela (kolm lõiku)
supilusikas nararabi (granaatõunaekstrakt) või klaas 100% granaatõunamahla (nektar on out)
ambala maitseainet
lambaliha maitseainet (mille ise võite segada: teravast tillist, kuivatet barbarissimarjadest, kuivatet küüslaugust ning purustet koriandrist)
kuivatet oregano
300 g. soolaseeni
50 g. taluvõid
purustet viie pipra segu
meresoola
Salatiks hiinakapsas, riivitud värske kurk, riivitud hapukurk, külmpress-oliivõli, valge veini äädikas estragoniga ning soola.
Lambakael on utekese ihust üks selline osa, mida tihti lihtsalt niisama praadida saab. Kondu kaelatüki keskel annab ainult vunki manu, sest kui saab kuuma, küpsetab seestpoolt lihaskiud kondi küljest lahti. Mis ongi ju eesmärk, kas pole?
Parim lambakael ei ole talle oma. Parim on selline aastase mää oma, et lihal oleks suurust ja mahlasust. Seega võiks utekene olla agneau ja mouttoni (tallek’se ja vanalamba) vahepääle jääv keskmises vanuses lambuke.
Nii poolteist senti paksud kaelatükid nõuavad võiga pruunistamist. Enne seda aga maksab nood kokku mätsida ambala ning lambavürtsiga. Pärast pruunust jäävad tükid õige madala kuuma pääle hauduma ning neile tuleb juurde anda nararab ja pisut soola. Ning lambakael peab saama ülipehmeks hautud. Värvi muudab see mää ka, granaatõunaekstraktile tänu. Aga ärge laske end häirida, sest kuldkollane eesti kartohvel kõrval tasakaalustab lihatüki esteetika.
Salati värv, nagu isegi mõistate on rohevalge. Aga keski ei keela lisada roosat sigurit või tuleneelajad lapsukesed tsäkivad sinna aktsendiks värske punase tillikauna.
Vein: pinot noir
kisub ära
et kui ma tahan suhteliselt hallivõitu päeva keskel omale meelehea tipuks osta ühe lattee ja miskit magusat, on just see ainus veel teele jääv kohviputka lõunal.
kui ikka pole minu päev, siis ei ole.
uimane nädalavahe
reedene Fishi kontsert oli muidugi hea. no maisaa teha, et temaaegne Marillion mulle meeldib. vanad laulud on siiani peas ja rütmid meeles, kuigi mingeid asju pole ammu kuulanud. keha mäletab.
need kingad polnud ürituse jaoks sobivad. küll tänaval sisse käidud, aga ikka mõjub varvaste verevarustusele kehvasti ja natuke on seda siiani tunda.
ja kas ilmast või mis, pea on teist päeva uimane ja tahaks peamiselt magada. tänane poolvihmane päev ja subjektiivsed ajsaolud nullisid mu päeva esimese poole plaanid ka. ei taha väga veidi köhiva lapse ja ühistransaga mööda linna sellise ilmaga ringi liikuda. kui pea selgemaks saab, üritan miskit välja mõelda. või siis mitte. tänane energia on hetkel nullis. hea, et mitte miinustes.