aga mina küll ei tea, mis..
5min hiljem:
kiirabi on lahkunud, esimene troll ka. asemel on politsei. teises reas natuke eespool seisab üks kaubik. nojah, ilmselt keegi üritas üle tee bussile-trollile joosta ja kaubik põrutas otsa. siin neid sebijaid ikka kogu aeg..
autod saavad mööda sõita vastassuunavööndist ja trollid seisavad, kuna ei mahu mööda.
peavalu ja täielik motivatsioonipuudus. lootsin, et trenn teeb asja paremaks, aga välja tulles hakkas hoopis vihma sadama ja seega polnud lootustki. peavalu on otsaees ja kaelas. kahes kohas korraga. võimatu. piisavalt vaikne, et tableti järele mitte kahmata. roheline tee? kohvi rohkem ei taha.
hommikused punased saapad olid ilusad. tegelikult hea, et minu suurust ei olnud. kahju ka. mhh. vahel kaalub tarbija minus üle mõistlikkuse. ometi tahaks ju natuke kena ka olla. ähh, see ei sõltu asjadest ometi.
püüan mõelda, mis võiks mind cheer-uppida. kõik on kättesaamatu. ma pean vaatama iseendasse, aga sealt peegeldub vastu seesama hall vihm..