kõik keemia on ühel pool, selleks nädalavaheks.. paari nädala pärast finaal.
päike paistab, õues on jälle mõnus ja soe, ootan Pierre kohvikus oma latteed ja trühvlit ja tunnen mõnusalt pärastlõunaselt. hetkeks tempo maas, enne kui jälle edasi minna. võimalus unustada aeg, lihtsalt istuda ja olla ja nurruda päikeses.
Kuu: september 2006
hommikune isiksusetest
sellised tulemused siis.
eesti keeles ka juttu juurde. ühest teisest süsteemist vastab samale tüübile selline kirjeldus.
vaidleksin vastu mõne koha pealt, aga no varahommik, mis tahta. ja eks ma näen iseend ikka teistsugusena.
pärastlõunapäikeses
soe sügisene päike paistab läbi päikesprillide. tahaks panna silmad kinni, jääda seisma ja keerutada klappidest tuleva muusika rütmis vaikse tuule käes. hetke pärast lööb piduri peale, nii ei tehta keset päeva kesklinnas ometigi! ümberringi kõrguvad peeglklaasidega hooned, sõidavad autod, mu all on sillutatud kõnnitee. ometigi on see ju sobiv koht?
naeratust oma näolt ja rütmi puusadest ei saa ma ometigi maha. päike ajab nurruma.
hiir, punane
minu uus pisike punane sõber. ise Riiast ostsin. olen edev ja rahul 🙂
feels like chill
täna on selline laisk päev, mil tööolemine tundub lihtsalt ajaraiskamisena. samas see aeg kulgeb kuidagi omasoodu, paindub ümber minu ja jätab mind veidike ebareaalsesse maailma, kus ometigi kõik toimib reaalselt. aga mina tunnen end ebareaalselt.
soovid ja tegelikkus ei ühti ja ma olen liiga arg, et end siit lihtsalt välja rebida.
tantsida laisalt päikeses
hooaja esimene
hooaja esimene trenn edukalt üle elatud.
kuna ma suvel läksin nöö poole pealt, siis jäi päris algus saamata. nüüd sain siis seda ka. näha oli, et suvisest kuust oli ikka kasu ka olnud, mingid asjad täiesti toimisid. ja liiga võhmal poleka. eks homme on tunda, mis lihased ütlevad.
aga sellest ma ei saa aru, miks tantsutarvete pood alles kell 12 avatakse? et tantsijad pole hommikused nimesed? aga miks siis kauem lahti pole õhtul?
