loodus ei salli tühja kohta

et kui tekib oht, et on kaks vaba õhtut järjest, siis esimesel päeval helistab kiviviskekaugusel elav sõbranna ja kurdab, et tuli maalt linna ja tal on just üks pudel veini vaja ära juua ning teiseks õhtuks kutsuvad kaks järgmist sõbrannat sellele tüdrukute kõrtsuõhtule, millest ma viimane kord Hiiumaal olles kõrvale viilisin. nemad nimelt ei olnud Hiiumaal. ma loodan, et meie ühised tuttavad mehed ei luksu väga 🙂
tööst tingituna on mu laual korraga Kroonika, Just ja Cosmpolitan ja ma tunnen, kuidas mu juuksed hakkava blondiks muutuma. viin need teisele lauale igaks juhuks.