selle asemel, et kasutada juhust hommik voodis maha vedeleda, valisin ma teise tee, mis tähendas äratust minu jaoks tänasel hilisel päeval napakalt vara. ausõna, ma ei vihka ennast, kuigi ma nii teen. vahel lihtsalt – on niimoodi (võtmesõna – laps).
aegajalt on siiski tunne, et ma ei saa endaga päris hästi läbi. näiteks siis, kui ma tunnen, et kulutan end valede asjade, tunnete või inimeste peale. kuigi kes teab ette, et on vale? inimestele pole ju näkku kirjutatud. tunnetele vahel on. ma ei suuda end lõpuni positiivseks mõelda. ja kas peakski?* ingleid pole olemas.
harutamine võib olla tüütu.
ma pole üksi.
_________
* – mul on aegajalt hirm, et lõpuni positiivne muutub tuimaks ja igavaks. võibolla see pole nii, aga mul puudub kogemus. või ei puudu.. ? igatahes, see pole ilmselt minu jaoks. I am what I am. kellele see ei sobi, see..
kell 16.56: avastasin äsja, et see on mu 1000ndes sissekanne. varsti saab 3 aastat siin alustamisest.
2500nda kommentaarini on veidike aega veel 🙂