eesti keel igas päevas

eile õhtul sai natuke arutatud, et mis imelikud sõnad on kõik tänapäeval lubatud.
näiteks on 1999ndal ilmudnud ÕSis sees ‘soendama’ (kusjuures ‘soend’ on libahunt :O) ja ‘pensjon’. õnneks ei ole ‘varjanti’ ja ‘materjaalset’ 🙂
see-eest on seal olemas ka ‘abakadabra’ (mille keegi just hetk tagasi kirjutas tiba valesti).
ja ortograafiaraamat eelmisest aastast ütleb ikkagi, et kohanimed kaupade, viiside, meetodite, haiguste jm liiginimetustes tuleks kirjtuada ikkagi suurte algustähtedega, mitte väikestega, nagu vahepeal propageeriti. et ikkagi Rootsi laud ja Mulgi kapsad ja Siberi katk 🙂 ehk siis – meile õpetati paar kuud tagasi koolis valesti :O

pool tundi hommikust

aaegajalt juhtub, et tramm polegi nii anonüümne, nagu tavaliselt. täna läks õnneks – mul oli isegi veidike nägu pähe tehtud. chit-chat, tähtis on olulisest mööda libiseda ja olla neutraalsel pinnal. ilma minevikuta on see lihtne.
tööle jõudes oli mantlilukk täitsa katki. sain niipalju lahti, et mantli maha sai; meesterahva abiga nüüd nii lahti, et saab hiljem selga ka panna. äkki polegi mõtet seda lukku vahetada? see mantel on küll ilus, aga muidu natuke niru. blaaah! tibimõtted hommikul..

libahunt

öö tasases kuuvalguses
astud rajalt maha
hiilid vaikselt ja
veidi eemal tajud õnne
hoiad iseend
kes küll hoiaks sind muidu?
kuulvalgus silmapõhjades
libahunt
hommikuks oled tagasi
või
magasid liiga kaua?

täiskuuööd

peale lühikest ööd on hea lapsega koos lõunaund magada.
järgmisel õhtul mõjub aga lõunauni omakorda ja öö ei taha kuidagi alata. nii venivad jutud netis pikemaks kui arvaks, täiskuu särab aknasse ja uni ei tule ega ei tule. mõnes öös võiks aeg peatuda.
aga kell käib oma rada ja praktiline pool minus ütleb, et tööl ei saa lõunat magada ning lõpuks peab ju ikka voodisse minema. võtan 2 paledrjanitabletti ja saan sügava, unenägudeta öö.
hommik on ootamatult hall.

kuu ripub kõrgel taevas

kuu ripub kõrgel taevas
all on öö ja lumi
külm
väljaspool aega on mälestused ja
kõik see mida tahaks
enda seest minema viibata
ei, ära vaata tagasi
see võib hukutada
juba muinasjuttudes
vaata kuud ja
mõtle homsele
tuul paitab jäätnud pisarad öösse kristallideks
tähedeks taevasse linnuteele

pooliku öö järgne

kella poole kahe paiku öösel hakkas poiss midagi pirisema ja mingi hetk teatas, et temal on ühes (vasakus) kõrvas ‘aia’ ja palus, et ma ‘selle kollase’ (vaigu) sealt välja võtaks. tekin vatitiku teise otsa viinaga kokku (mulle omale mõikab imehästi), aga tema ei tahtnud ‘seda märga’.
kusagil 3 ringis vist uinus uuesti, enne sahmis veel, käis pissil, palus veel kõrva puhastada.
poole 8 ajal üritasin uurida, kas on ikka valus ja enne 8t sain vastuse kätte, et on. helistasin lasteaeda ja arstile ja tulin ise kooli ära. päev algas bioloogia eksamiga.
noja pidigi vasak kõrv seest punane olema ja mingid rohud kirjutati välja (eks antibiootikum ikka, et see nohu kõrvast ära saada). toetuseks soovitati hulka rahvameditsiini. süda muretseb, aga samas – ega ma miskit teha ka saa. minu kohalolu ei muuda suurt midagi. palavikku ju pole ja muidu on reibas lapsuke. ja kui on väga vaja, siis saan siit ju koju ka. kuigi homme on veel nii matemaatikas kui füüsikas tunnitöö.
bioloogia tegin ära umbes 40 minutiga. magamata, nagu ma olen, usaldasin esimesi intusiivseid vastuseid ja ei hakanud midagi ümber mõtlema. usun, et saan postiivse tulemuse kätte, sest üsna mitme küsimuse juures oli tunne, et ma lausa tean vastust.
matemaatikat ma väga ei karda, usun, et saan tehtud.
füüsikaga on keerulisem. niuc-niuc. tagasi tallinna tulles hakkan konstuleerima targematega.

1km 1 inimene

tänane Teadus.ee tõi välja sellise asja:
1 inimene 1 km vedada võtab energiat
Auto 1200 cal
Buss 600 cal
Rong 550 cal
Jala 60 cal
Jalgratas 20 cal
Allikas: WorldWatch
mul polnud aega täpsemalt guugeldada. samas, vaevalt need arvud laest võetud on.