ma ei saa aru. mingi jama on. kaubamaja kodukaupade osakonnas pandi välja-üles jõulunänni, mh? täna algas ju november ja esimese advendini on aega veel küll ju?
ah, ma tean, see on juba aastaid nii, aga ikkagi ma ei suuda harjuda, et üsna kohe peale suve tulevad jõulud kaubanduses – ja kui päris jõulud käes, siis on suur tüdimus sellest peal.
ja noh, halloweeni (mingi mõttetu sissetoodud anglosaksi püha?) ja jõuluasjad kõrvuti riiulis on igati tore.
Aasta: 2005
unenägudest
unenäod on enese avastamiseks.
palju on asju, mis on mu sees ja millest mul päevavalges aimugi pole. kusagilt vilksatanud pildid, ähmased aistingud, minu eest salaja peitu pugenud vajadused. asjad, milledele päeval ei mõtle, milledest pole teadmistki. aga öö vaikivas hämaruses libisevad need korraga mu unenägudesse, lootuses et ma neid hommikul ei mäleta.
mõnikord aga trumpan ma nad üle. lapse nihelemise peale olen korraga keset und ärkvel ja teadmine millestki ei lase mul koheselt uinuda. unenägu istub mu teadvuses ja sinna ta jääbki. vahel aga on hommikuks ainult kummaline teadmine, et ma olen teadlikum kui enne magamajäämist, mäletamata täpselt, millest selline tunne. mõnikord meenub unenägu mulle deja-vu‘na – ma olen täiesti kindel, et ma olen olukorra unes läbi elanud. miskipärast ma tajun ära, kui tegu on mälutrikiga ja kui ma tõesti olen midagi unes juba teinud.
aga võib-olla on see kõik niimoodi planeeritud ja mu varjatud pooled tahavad end niimoodi mulle nähtavaks teha? aga mu teadvus lihtsalt võitleb vastu?
kala on turul
tegelikult juba mõnda aega on keskturul saada kodumaist kala. haug ca 35.-, koha ca 70.-, siiga olen näinud ca 80.-ga, lest oli mingi 25-30 vist (see mind niiväga ei huvita) ja täna oli ka hunnikus silmusid, hind 60 raha ligi. kasutagem juhust ja söögem kala 🙂
/mul on veidi-üle-kilone koha kapis/
keera keera kellakest
kellakeeramise tulemus on see, et ma olen unine. unisem kui tükk aega olen olnud. ajaliselt ei maga vähem kui enne, aga und täis ei saa. laps ärksa muidugi kell 7 ja jõuras ringi. ehk magab lõunat.
ma olen kogu aeg kuulunud nende hulka, kes ei soovi kella keerata. minu meelest oleks parim aeg üleüldse Moskva suveaeg.
eile oli nii
palavik jäi üheõhtupalavikuks. eile oli palavikuta rõõmus laps mul kodus, koolitöid ma teha ei saanud ja nagunii äratas eilne hommik mind sellise peavaluga, mida ma ammust ajast ei mäleta. muud nagu polegi. või tegelikult on igasugu asju, aga olgu siis.
‘üllatus’
tänase õhtu ‘üllatus’: juba 3 päeva tubane olnud poja oli õhtul kahtlaselt kuum ja löts, ka 3 tundi magamist päeva tundus kahtlane ning kraadiklaas kinnitaski kõike halvimat 39 kraadiga. vahetult enne mu töölt lahkumist helistas kasvataja ja ütlesin, et ilmselt toon poisi aeda ja ta rääkis, et homme ongi neil nagu sügispidu. nüüd jääb kuti jaoks see ära. kahju lausa 🙁
aga jah, 2 nädalat juttis sai ikka aias käia nüüd..
viljarong
sellise asjaga saadi kunstitunnis hakkama 3-aastaste rühmas. hämmastav!
esimene lumi?
oeh. kuldse sügisega läks nagu läks. laenake tänaseks veesuuski!
emotsionaalne suundumus
blogimaailmas käivad asjad tihti ahelatena, nii ka see test, mille lingi leidsin kevadlillekese blogist
