ma olin ka. nagu piisake meres jagamas lehekesi, mis kutusvad enne tarbmist mõtlema. rohelise meelelaadiga kummitused 
keset päeva kummitab
Aasta: 2005
selline päev ;)
mulle öeldi täna kompliment. midagi sellist, mis tuleb südamest ja puha. täitsa harjumatu. aga tore on ikkagi teada, et su sõprust hinnatakse ja seda ka julgetakse öelda. kuigi ma ikka jupp aega ei suutnud uskuda, et see olengi mina..
päev või asi
mul on täna omfg-päev.
ma ei tea, kas mul on sellepärast imelik enesetunne, et ma magasin kaua (laps aeda ja koju tagasi magama) või magasin ma kaua seepärast, et mul on imelik enesetunne. eiei, mitte külmetuseline, vaid uimane ja raske.
ühel tibil linnas oli täpselt selline sall nagu mul vaja oleks.
võõrast elust, läbi minu
olen juba paaril korral näinud ühes Poes tööl ühte koolivenda (eiei, mitte klassivenda; ma tean teda nägupidi lihtsalt), kärusid-korve kokku korjamas. jah, mis töö on see üle 30sele mehele, võiks ju küsida?
oli teine kooli ajal selline – hädapärast veeti läbi, klassis temast lugu ei peetud, ega ta pingutanud ka. kerge füüsiline puue, vaimselt küll normaalseks tunnistatud, aga ju tal oli ikkagi mingeid probleeme siiski (võivad ju olla nt peavalud kasvõi?). sest tema vanem vend oli-on kena ja edukas, lahtise peaga inimene.
mõned aastat tagasi nägin sedasama koolivenda üsna räsitud moel pudelikottidega ringi rändamas linna peal. kodutuna mitte, suhteliselt korralikud riided seljas, aga ilmselt oli see ainus tegevus, mis talle sisse tõi. ahjaa, et kellega või kus ta elab, ma ei tea. tean seda, et ta vend üritab tema olemasolu maha vaikida.
ja ausalt öelda on mul hea meel, et ta nüüd on omale leidnud sellise töö. ta on seal olnud juba mõnda aega, ilmselt kohusetundest puudu ei tule. ma arvan, et üks inimene on vähemalt praegu pääsenud sellelt teelt, mis lõppeks tänavaeluga. ilmselt see mulle korda lähebki.
selver tuli auuli
Sõle tänavale ehitati Selver. jee, julges üks poekett ka ‘auuli’ tulla. teada puha, PõhjaTallinn, kahtlane kant, kesse seal ikka poes käib. ega veel tahapoole ehitada on ilmselt juba poeketi enesetapp. teatavasti elavad PõhjaTallinnas ainult mingid eriti .. eem .. vaesed tegelased (mis sellest, et kinnisvarahinnad tõusevad seal hullu moodi) – vahest ehk Kalamaja välja arvatud (vähemalt nii näib olevat üldine arvamus).
miskipärast tundub mulle, et isegi Võru Selver on suurem, aga võibolla pole ka.
igatahes nii palju kui ma olen sealt mööda sõitnud, on sealne pisike parkla peaaegu või päris täis (päevasel ajal peaaegu, nö tipptunnil pungil täis); poes olen käinud ühe korra keset päeva, rahvast oli palju, kitsas oli, kuuest või viiest olemasolevast kassast töötas kolm ja seda oli ilmselgelt vähe.
okei, umbes 10 päeva lahti olnud alles ja laadapäevad. aga – mis siis kui see jääbki umbes nii? sest edasi põhja poole ei olegi ju ühtegi vähegi korralikumat poodi? noh, on muidugi mingid poed, isegi mingi alati täis Säästukas Sitsi peatuse juures (alati täis tähendabki alati täis. enne avamist on juba vähemalt paarkümmend inimest ukse taga ootel) ja Kajaka turg, aga no kuulge? Selverist Mustamäe poole peatusejagu on teine alati täis Säästukas ja Minski pood, veel edasi jõuame Kristiineni – mis pole üldse kaugel nt ühsitransaga, aga ääretult ebamugav on ikkagi kompleksini jõuda ja toidupood on ka kusagil sügavustes. Õismäe poole minnes jääb Merimetsa Selver, mis on päris hea lahendus suvel, kui minna jala läbi Stromka – aga jälle, üle hipodroomi ristmiku minemisega on päris tüütu. ja kolmandale poole on siis Põhja Rimi, mis on nagu on (no hädaga on ka; aga väga hädaga on Rahu pood ju samamoodi ka).
nojah. ma pole mingi poe- ja ostuhull reeglina (enda arvates vähemalt) ja tegelikult ei poolda kuidagi mingit ketistumist ja loodan, et jäävad ka väikesed poed ja eriti Minski pood alles, aga ma ei saa aru, miks peetakse PõhjaTallinnat kohaks, kuhu ei või isegi paari suuremat poodi tekitada, ujulatest vms rääkimata?
teate, ja ma ei taha siia mingeid valimislubadusi nüüd. et kuidas 5a jooksul saan ujula, 3 selvehalli, 2 autopoodi, 4 bowlingut jne. sest ma lepin vähemaga ka; kummaline on lihtsalt mingi eelarvamuslikkus selle linnaosa suhtes.
et meeles oleks..
unustasin sõbrannale öelda, panen kirja, et ära ei unuks:
ega nõrkuste näitamine ei takista Sul tugev olemast, pigem vastupidi. Sa ei pea neid näitama kõigile, aga kui Sa ise tunnistad oma nõrkusi ja vajadusel suudad seda ka mõnele teisele inimesele tunnistada – usu, see teebki Sind tegelikult tugevaks. igatahes rohkem kui soov olla iga hinna eest tugev, nägemata-tajumata oma nõrkusi ja suutmata neid tunnistada.
taas tõbine :S
kui ma poisi aiast koju tõin, oli tal umbes 38 kraadi palavikku.
katsumise järgi tõusis see veelgi ja löts oli ta ka. lebas ja tukkus.
pidzhaamat selga tirides hõõrusin teda viinaga (mis talle ei meeldinud) ja andsin ikkagi Panadoli ka. sest käe järgi oli 39 käes ja ma tahan, et ta natukenegi saaks normaalselt magatud.
ma nagu mingitmoodi oli selleks valmis, aga ikkagi ei meeldi see mulle.
