.. kus on see märk siis, kui meil elus seda kohutavalt vaja läheks? ..
Päev: 21. detsember 2005
pööripäev
täna on siis selle aasta kõige lühem päev ilmselt. vähemalt kingiti meile päikest sel puhul, maasoleva lumekiht tegi veel valgemaks. hea seegi, eksole? 🙂
nüüd saab minna ainult paremaks ja valgemaks. natuke aega vaja veel küünaldega kaasa aidata, siis saab Päike oma jõu tagasi.
üks jutt
eile lasteaiast tulles ütles poiss mulle enne tee ületamist: ‘emme, mul on sinuga üks jutt!’. ma tundsin end hetkeks väikese tüdrukuna, kellega lapsevanemtahab midagi rääkida ja ma pole kindel, kas see on hea või halb jutt, väike valvas tunne minu sees – ole hoolikas, kuula, mõtle mis vastu ütled.
hetke pärast taastus mu lapsevanemaroll, leppisime kokku, et räägime peale tee ületamist; jutt ise osutus mitte millekski hulluks (lapse väike, tema jaoks suur mure, täiesti lihtsalt lahendatav).
huvitav, kas mu laps tunneb samamoodi, kui ma ütlen talle: ‘ma tahaks sinuga nüüd natuke rääkida’?