lühiülevaade

paistab, et aiaga sujub, vähemalt hetkel. ei tahtnudki kohe koju, vaid pidi enne mingi nupumängu kokku panema. mina võisin samal ajal vabalt teisi ärganuid riietada ja ta ei rippunudki kogu aeg mu küljes. ja ütles, et Kaur on ta sõber 🙂
aga nohuga ei suju mitte. homme oleme kodused – tähendab, mul on õhtune pildistamine ikka, aga aeda ma oma pisikest aevastajat ei vii. ma loodan, et tal möödub see tiba kergemalt ehk kui mul endal.

jääb või ei?

niisiis, mina olin eile piisavalt tõbine, et tekitada minus veendumus, et poiss peab ka ilmselt millalgi mõneks päevaks aiast koju jääma. täna hommikul nohistas küll juba ka imelikult, aga mingit tatti või muud ei ole. päris jama tegelikult, tahaks ju, et saaks ca kuu juttis ära käia. igal juhul mõtlen juba kõikvõimalike ravivõtete peale, mida peab hakkama täna õhtust temaga rakendama, kasvõi profülaktilises mõttes..
ega mul tänagi mõnus enesetunne ei ole. lapse kella 7ne ärkamine ei aidanud ka sellele kaasa – aga vähemalt on lootust, et ta ehk siis magab aias. saime eile kokkuleppele, et jääb täna magama ka sinna.