On Öid, mis jäävad meelde. Sõnad, sammud, puudutused. Mõtted ja aistingud. Ööd, mis tahavad pakkuda sulle kaitset, ent pakuvad vaid seda, mida päeval ei ole. Ööd, mis aitavad luua illusioone. Ööd, milledes oled lahtise silmadega ja ahmid seda, mida elul sulle pakkuda on. Ööd, mis ei tohiks iial lõppeda. Ööd, mis peaksid lõppema teistmoodi. Ööd, mis kaovad liiga kiirelt. Ööd, milledesse tahaks klammerduda…
Aga lõpuks pead ikka avama ukse ja lahkuma Ööst. Sest ükski Öö ei ole igavene.
Läheb palju öid, enne kui tuleb jälle see Öö. Iga kord erinev, aga äratuntav. Öö.
Päev: 16. mai 2005
üle antud
lõputöö ära saadetud, nüüd on sellega mingitpidi ühel pool. kaitsmine küll ees, aga seda ma veel ei karda. pealegi võtab see vähem aega. muidugi tööd ära viies, juba kenasti köidetuna, meenus mingi detail, mida ma tahtsin kirjutada, aga jäi ikka kirjutamata. noh, mis seal ikka.
nüüd on tegelikult väsimus peal. pingelangus vms.