ma olen kusagil vales aegruumis. kõik nagu on ja nagu pole ka. ajas on mingi hetk tekkinud mingi nihe ja ma olen sattunud valele poolele. mitte sinna, kus ma peaksin olema, aga mingisse valesse aega. täna (eile?) olen ma seda kuidagi eriti reaalselt terve päeva tajunud. kõik, mis ma teen, toimub paralleelselt.. aga kuidagi valesti. reaalsus pole enam üldse reaalsus ja kõik see, mida pole, on kordades reaalsem.
homsest algav kool ün üks valedest asjadest.
kusagil on piir. ma ei tea, kust see läheb. ma tean, mis hoiab mind siinpool piiri, ma ei ihka teisele poole. aga ma ei saa olla kindel, et mingi hetk toimub libisemine..