karikakar olen Su käes
kellelt nopid lehti
ja loed
‘armastab’ ‘ei armasta’
õielehti on lõputult
kuid Sa ei väsi neid tõmbamast
Sa usud neid rohkem kui mind
karikakrana ma ju tean
palju mul lehti
mis vastus Sulle jääb
aga Sa ei taha seda minult kuulda
Sa usud mind alles siis
kui lehed kõik väljas
ja mind enam polegi alles
on vaid kollane südamik
kuid veel on õielehti
ning Sina muudkui nopid neid