See oli nagu plahvatus. Korraga ja palju, kuid mitte kõik. Ent ometi rohkem, kui ma oleksin kunagi lootnud. Asjad, mis olid taamal, aga mis ei seganud; vähemalt mitte siis.
Mingid asjad, mis olid kohe. Soojus, olemasolu. Õnn. See oli meie jaoks olemas. Me püüdsime seda hoida, oma meelest tegime kõik selle heaks. Liigagi palju?
Aga ma mäletan siiani Su juuste karedust oma käte all ja oma kätt Sinu käes.