ma pole kunagi arvanud, et mina ja värske puhastamata kala sobivad kokku.
aga mõnikord on see paratamatus. näiteks kui õnnestub Peipsi äärest saada värsket kala. sellise Hästi Värsket Peipsi järve kala, mitte mingit x-päeva seisnud punaste silmadega kala hingehinnaga.
kohaga läks üsna lihtsalt. pool elamist on küll soomuseid täis, aga ma olen suure osa juba ära ka koristanud. kala ise läheb ahju, seega pääsesin fileerimisest.
suure haugiga oli keerulisem. soomuseid ei pidanud ära rookima, küll aga oli plaan see külma panna – no ei jõua paari päevaga ära süüa 5kg kala, peab ju mingi valiku tegema. nii et külma läheb ikka haug, mitte koha. nojah, tähendab, fileerida.
konsulteerisin paari raamatuga ja võtsin asja ette. igatahes mari on ühes kausis ja ootab töötlemist, kuigi ma ei tea millist.
peale teise filee eraldamist oli tunne, et nüüd võiks paar kala veel ära fileerida 🙂
luud-nahad-pea on potis ja saavad kalapuljongiks. eks homme või millaski teen supi ka peale.