täna on ometi kord tunne, et kevad tõesti tuleb (või jah, kalendri järgi on juba).
tilgutan kohvi läbi masina (ma ei salli presskannukohvi; tegelikult mitte eriti ka sellise aeglase masina kohvi, aga vahel peab ju kompromisse tegema), rannahooaega mitte kartes (kui ma rannas käin, siis ujumas) tõin omale Belgia mõrushokolaadi sarapuupähklitega, kohvi sisse panemist ootab ökoloogiline suhkur (imelik nimi sellistel asjadel; sisuliselt on tegu lihtsalt mitte ületöödeldud naturaalse roosuhkruga) ..
ja peale selle kõige nautimist on mul tõsine plaan paar tundi asjalikult koolitöid teha. kui päris töö lubab muidugi 😉
P.S. loodan, et see sissekanne lohutab neid, kes juba muretsesid mu vaimse tervise pärast 😉
P.P.S. peaks ikka maale kusagile elama minema. mu suhted Linnaga on kuidagi väga segased..