ma tulen siis
kui puruneb klaas Su käes
Sa kukud öösse
kust algab eilne päev
siis ma tulen
ma tulen siis
kui kustub viimne küünal
Sa paned uue
kuid iialgi ei süüta
siis ma tulen
ma tulen siis
kui sahised ööks mu ümber
mille tuultesse
ma lämbun
siis ma
veel
tulen
Aasta: 2004
reaalne kasu blogimisest
sain täna maili. ühelt oma blogi pidevalt külastajalt. kes oli mind linna peal suvalises söögikohas näind ja ära tundnud. müstiline. appi! mul on abitu tunne. mind on nähtud. ma ei tea kes. ma tean kus. aga mitte nii abitu, et ma tunneks, et mulle on liiga tehtud.
kas keegi saab mulle ‘liblikapüüdjat’ laenata? 🙂
p.s. ma sain kalendri korda, tänud ahtile, kes seda mulle meelde tuletas. kuigi ma ei kasutanud tema patchi. tänud tixule ka, kes mind nõu ja jõuga pisut aitas selle juures. upgradega tulin ise toime 🙂
kaheraudne
[00:22:06] tixu: pr. ma mõtlesin su tänasele kokteilile nime
[00:22:12] PilleRiin: asoh
[00:22:15] tixu: ‘kaheraudne’ 🙂
[00:22:21] PilleRiin: vägahea
[00:22:23] tixu: no aga oli ju 🙂
[00:22:26] PilleRiin: mhmh
[00:22:35] * tixu läeb nyid ooga ajalukku sellega.
drink: captain morgan + koola + 2 kõrt
place: lost continet
time: tonight, some hrs earlier
miks ma siia kirjutan?
ja siis saan ma aru veel sellest, et siia on hea kirjutada kui
oled päev otsa miskit sebinud ja püüdnud hakkama millegagi saada ja kui
ikkagi ei saa, ühel või teisel või kolmandal põhjusel
(te ei taha neid siinkohal teada, sest tegelikult teate neid isegi ja see teadmine aegajalt stressab)
ja sellepeale
tahaks teha midagi hoopis muud aga
kuna nagunii oled päev läbi otsingut kasutanud siis enam ei viitsi netis sobrada
või oled päev läbi lapsega tegelenud ja ei viitsi asjalik olla ja
kõik niisama-huvitavad-kohad on juba läbi käidud ja
vestelda ka nagu millestki kellegagi õieti pole
siis
tuled siia ja kirjutad jälle mingi mõttetu jutu
või kopeerid kuskilt failist ning
oled sellega jälle jupi aega parajaks saanud
ning tunde et
oled end maailmale jälle väljendanud
(kellele? milleks? kellele seda vaja on??)
ning jääd kommentaare ootama
teise inimeste blogidesse ei ole ju ka viisakas pidevalt sodida
söömisest
liiga täis kõht
ei ole üldse hea
eriti kui pea peab tööd tegema
moveable soft
avastasin praegu, et mul ei olegi töö juures ftp ligipääsu koode oma serverile. plaanisin pisut oma softi uuendada, aga pean seda siis kodus tegema.
üleüldse, rebaseonu arvas oma kommentaaris, et kuna antud soft on eestis ilmselt üks popimaid, on ka enamus bloge teineteisele välimuselt hirmsarnased. tea, kas peaks ka midagi väga kapitaalselt muutma siin ja näiteks igasugu jaotusi ja pealkirju kuidagi originaalselt nimetama või mis?
blogimisest
[15:12:38] allar: “kui sa ei blogi, pole sind olemaski” .p
[15:12:45] PilleRiin: jah
[15:12:47] PilleRiin: oh
[15:12:52] PilleRiin: ma panen selle kohe kirja 🙂
[15:13:03] allar: be my guest .p
lumekuma
mõnusat laia lund sajab. minu akna taga suunaga vasakult paremale (langev diagonaal, pildilises mõttes ei tule päris niimoodi kasuks). kajakas, kes tavaliselt vastasmaja korstnasuitsus end soojendab, on kaaslase leinud ja tiirutab ringi. helekumav valgus, millist väga tihti ei olegi me kliimas ja mis hiljemalt paari tunni pärast nagunii kaob. nii et kui ma ükskord õue lähen, on juba pime. aga praegu on mõnus ja heameelega mängiks ka lendavat kajakat 🙂
kontroll
eile õhtul tulid voodis kurvad mäletused peale. huvitav, et laipväsinuna hakkab pea mingeid vanu asju läbi ketrama ja hoolimata väsimusastmest und ei tulegi. hoopis mõtted. sellised, millede jaoks päeval ei ole aega, tahtmist ega energiat. õhtul aga vajuvad pähe ning nende mõtete meeleolu kujundab seda lehte.
eile siis, voodis, vajus jälle pea mõtteid täis. vähkresin ja vähkresin, asu ei leidnud. mälestuste loogiline järg oli muusika, mis kummitama hakkas. keerasin end voodist välja, koperdasin läbi pimeda teise tuppa ja lükkasin arvuti sisse. sorisin riiulis ja leidsin õige plaadi. avasin tekstifaili, lükkasin muusika vaikselt mängima ja..
teisest toast kostis lapse hääl. tormasin magamistuppa tagasi, haarasin põnni sülle, kussutasin hetke ja surusin voodisse tagasi. ei ole rahul. võtsin ta uuesti sülle, tulin arvuti juurde, panin faili kinni, kõlarid kinni ja vajutasin ‘shut down’. läksin magamistuppa, panin lapse voodisse ja majas oli rahu.
tajusin, et mind kontrollib jõud, mis on minust tugevam. et mul lihtsalt ei lubatagi enam oma energiat suurtes kogustes kulutada minevikule. või mõtetele, mis kipuvad mind kaugele ära viima. või mis kulutavad mu energiat liiga palju. sest suur osa, mis siin kirjas, on ju kunagi varem kirja visatud. siis kui kontrolli ei olnud.
aga kui tahad, siis kuula siit jupikest musa. ära ehmu jaapani keelest lehel 🙂
pühapäev, väsitav
kummaliselt väsitab mingi pikk päev väljas, jala peal. jalutad ja jalutad ja ei olegi nagu viga. aga kui lõpuks maha istud, on väsimus kontides. ei tea, kas täna saab kell 11 magama? 🙂