see millest kõnnime iga päev läbi ja mööda, mida ei märkagi ega pane tähele, sest see on lihtsalt ja on kogu aeg olnud ja jääb olema.
ega jäta iial ükskõikseks.
linn mu ümber
Aasta: 2004
vaadates magavat last
vaadates magavat last
tema profiili ja
pikki ripsmeid
sassis pead
ja kuulates tema rahulikku hingamist
saabub omalegi rahu
ja sa tead misasi
armastus on
sammud
sa seadsid oma samme
mu järgi tookord siis
ja kattusid me rajad
kuid tean et juba homme
on möödunud need ajad
ning lahku tee meid viib
ent minu hinges kajab
veel vahel sinu samme
küll tuul need ükskord viib
Aroomikas siblija siloaugus
3 kanafileed
1 suur küüslauguküüs
supilusik päevalilleõli
supilusik tumedat soja
2 teelusikut fariinsuhkrut
kuivatet tüümiani
tandoori masala maitseainet – pool supilusikut
supilusik punaveini
salat:
2 lehtsalatipead
200 g rediseid
punt värsket tilli
150 g 20% hapukoort
sool
Mõnusad fileed tuleb juppideks hakkida, aga mitte liiga pisukesteks, et ikka mahla ka sisse jääks. Soja, suhkru, õli, tüümiani ja masalaga tunniks likku.
Salat rebida, redis tsõõrideks, tilliladvad autodafeele ja tsäkkida. Sool ja koor. Sassi.
Siblijajupid tuleb lasta väga tulisel pannil kiirelt krõbedaks. Veinisorts manu ja kaane alla 10 minutiks.
Ja siis linnusemäge meenutava salatikuhila (see salat kannab tihti nime “silo”) otsa teha kraater, kut vulkaanil, kuhu kanakene ära mahub. Pääle värske tüümianioks.
vein: zinfandel rose nt.
Volks
hoiatus!
ÄRGE jääge suvel haigeks! isegi siis on rõve, kui nina ja neel on kinni ja muud polegi.
ja ma keeldun selles aerutamist süüdistamast. ilmselt ikka viirus 😛
ma ei tea mitmes tass teed mul täna läheb. peale seda peaks kotile kobima..
kabatshokk riisiga
Kabatshok riisiga näitamas teed!
1,5 kg kabatshokki
4 keskmist tomatit
klaasitäis pikateralist riisi
120 ml taimeõli
400 ml piima
3 muna
tilli
sool, pipar
Kabatshokid är puhastada ja ratasteks lõigata, soolata, lasta 10 minti seista ja siis pannil kergelt õlis praadida. Ülejäänud õlis lasta 5-10 minti pannil tõmmata peeneks hakit’ tomatitel. Tomatite manu pipardatud riis, 2 klaasi kuuma vett pääle ja soola ka. Keeta pannil kuni vedelik ära aurab. Hakitud till nüüd sinna sisse.
Haudepotti kihiti kabatshokk ja riis, alustades ja lõpetades kabatshokiga. Pääle valada piimas segilöödud muna ja küpsetada ahjus mõõduka kraadi juures.
Lauale kuda soovite, kuumalt või külmalt. Rose vein.
Volks
viljandi paadimees
jess-jess! sai üle 3 suve jälle vee peal ära käidud. süstaga. tunne on ikka veel olemas, kuigi pinki alla panna ei julgenud. aga 1,5km sõita ei olnudki ületamatu tegevus ning kui tüür poleks viltu olnud ja tuult tiba vähem, oleks hea meelega veel tiirutanud. isegi kardetud lihasevalu pole – selleks oleks vist pidanud vähemalt poole suurema ringi tegema. tiba kadedakski tegid need, kes 10km mängeldes maha sõitsid..
jah, eks oleks igati kasulik vähemalt kord nädalas 5km maha sõita – aga samas ma ei tee eriti illusioone, sest ma tean, kui laisk ja mugav ma olen.
aga, vauuu, kaiff oli! väga! huhh! tahaks veel!
uneloits
ma lähen otsin und
unes on pehme ja hea
unes on soe ja hell
unes on maailma avali
unes on unustus
kui veab
produktiivne tramm
hommikul trammis käis peast läbi hunnik mõtteid. nagu näiteks et ma ei salli absoluutselt neid tüüpe, kes tõmbavad peatuses suitsu ja siis viimased sõõmud tõmbavad sisse ühistranspordi ukse vahel, heidavad koni tänavale ning seejärel hingavad oma suitsuse õhu otse kõrvalseisjale näkku. öäkk. ma tahaks panna neid peatusi koristama ja teha neil kohustusliku hapnikuuri, nädalase või nii.
ja siis selline, et Telleri keskkonnateemalised kirjutised on väga popid ja kommenteeritud, aga mingil põhjusel topib ta neid varia kategooriasse, mitte ei ole eraldi keskkonna-kategooriat (mul ka pole, aga ma kirjutan sellest ka vähem, et mitte öelda et pea üldse mitte – küll aga ei saa tellerdiibis selle koha pealt vakka oldud). oleks aeg 😛
ja veel selline, et otsetee trammipeatusest mu töö juurde on seoses väljakaevamiste ja tulevase ehitusega määramatuks ajaks suletud ja ma ei suuda kunagi välja mõelda, kas oleks otsem tulla üle stockmanni nurga või maakri alguse kaudu ning puht emotsioonide mõjul eelistan viimast teed, kuigi mul on kahtlane tunne, et ümber stockmanni oleks vist natuke lühem tee..
aga muidu on endiselt blue olla..