need majad, mis jäävad iga päev silme alla ja on juba tüütud, ka nende juures võib leida vahel midagi teistsugust. ainult peab tabama selle..

need majad, mis jäävad iga päev silme alla ja on juba tüütud, ka nende juures võib leida vahel midagi teistsugust. ainult peab tabama selle..
kutt tegi täna oma Elu Esimese Lego-auto. ma õige natuke aitasin ka. pilti muidugi ei taiband teha 😉 aga kuna auto on alles, siis saab seda viga ju veel parandada 🙂
et siis Minu Maja selleaastane üritus on jälle edukalt selja taga..
“Klopitud röövel”
700 g haugifileed
1 väiksem sibul
3 küüslauguküünt
1 supilusik mannat
1 muna
4 supilusikut päevalilleõli
1 porgand
1 paprikakaun
1 väiksem naeris
50 g riivjuustu
punt lehtpeterselli
sool, pipar
Haug hakkmassinasse koos sibula ja küüslauguga. Asjale, mis massinast välja tuleb, panna manu muna, manna, pipar, sool ja kenakesti ära sassitada. Nüüd pallikesed vormida ja pannile kuuma õli sisse. Kuldpruun kooruke tuleb. Pärast pallide praadimist lähevad pannile sama õli sisse õhkõrnaks viilutet paprika, porgand ja naeris. Ahjupannile nüüd pallid ja selle pääle laduda paprika-porknas-naeris ja kõige pääle riivjuust. Ahju 15 min. Välja ja peterselliga üle puistata.
Vein: riesling
avastasin 5 minutit tagasi, et olin eile hommikul oma kilpnäärmetabeltikese asemel sisse söönud 500mg aspiriinitableti. huvitav, kuidas ma aru ei saanud, see on ju palju suurem? aga nüüd ma tean, miks ma end eile hommikul nii hästi ja selgelt tundsin – ja täna siiski tavapäraselt loppis olen.
hea et niigi läks..
täna Viru keskuses bussi ootades täheldasin jälle seda, mis on ennegi tasakesi kõrva hakanud: nad lasevad seal ülaltavalt normaalset muusikat. pole mingi tavaline tümakas vms, mis kaubakeskustes inimesi peletab, vaid üsna vaikne jazz oma variatsioonidega :O
hakkasin arvutit kinni panema, et magama minna, kui netiraadiost tuli korraga hetkesse ideaalselt sobiv pala: Moodorama – Mindless Moments. mul on ka mindless moment. ma pole ammu ühtegi sellist kirja saanud. mitte et neid ei oleks. on, aga nii, et isegi jälge ei jää nendest mujale kui minu sisse. Kogun veel endasse, et kunagi jälle kirjutada asju, mida ma ammu kirjutanud pole.
ja ma loodan, et homne hommik tuleb kiiresti ja möödub kiiresti
täna keskuturul nägin uhkete aedviljast lookas lettide vahel mõnda tädikest, kes müütas seal oma aia saadusi: herneid või ube, maitserohelist. erinevalt venekeelsetest sebijatest istusid vaikselt ja kuidagi häbelikultki. enamus sellised on ju seal tagapool, ma ei teagi, miks nad sinna ette olid sattunud. ehk isegi sihilikult, kuna seal vist käib rohkem ostjaid? aga ilmselt siiski tunneksid nad end seal tagapool paremini.
aga ega ma ei tea. see on ju kõrvaltvaataja mulje.
Volksu uus retsept:
Niisiis. Vasikas on hüva amps ja kulub tänaseks päevaks retseptumi sisse nagu nakstigi.
“Kablutav vissi”
6 vasikaribi tükki, igaüks 150 g.
80 g taluvõid
1 supilusik fariinsuhkrut
3 supilusikut tomatipastat
3 näpuotstetäit hakitud LEHTpeterselli
sool, pipar
Sõber pann aetakse tuliseks, et särtsub ja võikene sulab ära. Selles prigisevas võis lastakse ribi nii 10 minti mõlemalt poolt. Praadumise lõpus sool ja pipar. Võetakse siis pannilt maha ning ilusalle vaagnalle, et oleks kaunis vaadata.
Pannile pannakse aga fariinsuhkur, hooliliselt segades ja kohe ka klaasis külmas vees lahustet tomatipasta. Soola ja pipart ka. Segada kuni valmis.
Garniiriks koorega ahjukartul.
Vein: malbec
Volks