peletan pealetükkivat unisust ja peavalu.
sulgen silmad ja mu ees on taevas ja meri ja kaugel päikesesumus olev Linn. õhk on mahe ja värske ja kusagilt tuleb mingit malbet muusikat. õhtuse päikese soojas mähib mind hellalt endasse ja ütleb mulle, et ma suudan lennata, kui tahan. et see õhk ja soojus kannavad mind. täna ma veel ei proovi. aga see tunne jääb alles.
taevas on endiselt sinine.
ka siis, kui avan silmad ja olen ikka kontoris.
kuulamissoovitus: 4 hero, üsna ükskõik mida