magasin öösel 10 tundi ja vabalt võiks praegugi lapse kaisus veel magada. hommikul oleks võinud ka veel magada, pool 9 on ikka vara..
peenra vahel ükskuid umbrohte kitkudes loksuvad mõtted ka paika. tunnen end jälle üsna inimesena. õnneks mind eriti ei tüüdata ka telefoni teel..
vedelen diivanis ja loen raamatut.