see pole üldse mina ja üldse mitte siin ja tegelikult ei paista õues päike vaid tuleb hoovihma mille käes ma keerutan käed laiali nii et silmavärv on laiali ja juustest voolavad punased värvinired mööda särki alla linn on ümberringi vait inimesed vihmavarjude all pööravad pilgud minust eemale nagu ei näeks nad mind aga tegelikult kinnistun ma nende mäludesse ja nad räägivad minust kontori kohvinurgas see hull tibi mõtle milline ta välja nägi aga mul on savi mul on savi mul on savi sest paljajalu vihmas tantsida on hea nii palju õhku ja vabadust