juhe on koos ja mõtted on laiali.
tühi on olla.
varsti kirjutan jälle.
Kuu: märts 2004
rikkalik lasanje
tibinase soovil selline retsept, ise ma pole sedamoodi veel teinud 😉
sousti jaoks:
2 sibulat (1 valge, 1 punane)
1 küüslauguküüs
1 porrulauk
2 sellerivart
300g keedetud tailiha
300g taist sealiha
100g kanaliha
4 kanasüdant
natuke petersellijuurt
0,5l piima
külmpressitud oliivõli
natuke kaneeli
1 muskaatpähkel
4 kooritut tomatit (talvel on kasulikum asendada itaalia päritolu purustatud tomatite konserviga)
salveileht, loorberilehti, rosmariini
bechamel-kastme jaoks:
1,5l piima
1 muskaatpähkel
50g võid
200g nisujahu
soola, pipart
parmesani
sousti valmistamine
haki sibul, küüslauk, petersell, seller, porrulauk peeneks. vala pannile õli, lase pann kuumaks ning vala hakitud köögiviljad pannile. lisa salvei, loorber, rosmariin. sega. kui köögiviljad hakkavad pruunistuma, eemalda loorber ja salvei.
haki kõik liha hästi peeneks (võid ka läbi hakklihamasina lasta) ning lisa köögiviljale. kuumuta segades umbes 20 minutit.
lisa tomatid, piim ja loorberileht, riivitud muskaatpähkel ja natuke kaneeli. keera tuli vaiksemaks ning aegajalt segades hauta veel umbes 2 tundi
bechamel-kastme valmistamine
aja liiter piima keema. ülejäänud poole liitri sisse sega teises potis jahu, lisades seda ühtlaselt ning kogu aeg segades, et ei tekiksk klimpe. lisa jahuse piima hulka ka riivitud muskaatpähkli ning soola-pipart.
pane see segu nüüd keskmisele tulele ning kuumuta pidevalt segades, kuni hakkab paksenema. siis kalal teisest potist kuum piim segule peale. keera kuumus väiksemaks ning kuumuta segades veel 5 minutit.
lasanje ise
keeda lasanjeplaadid vastavalt juhisele soolases vees poolephmeks.
määri vorm ning laota põhjale õhuke kiht lihasousti, selle peale õhuke kiht bechamel-kastet ning kiht riivitud parmesani. seejärel üks kiht lasanjeplaate.
korda protsessi, kuni vorm on täis ja koostisained otsas 😉 kõige peale lao veel võitükikesi.
180-kraadises eelsoojendatud ahjus küpseb see lasanje umbes 30 minutit.
otsimine
Kuigi päike paistab ja lumi särab, on mu samm tönts. Ma tean, et ma ei tohi siin praegu olla. Ma ei oleks tohtinud eile ära tulla. Ma ei uskunud ise ka, et ma seda teen. Et ma lihsalt tõusen vaikselt, kui sa magad, ning lähen ära. Salaja. Hiilides. Nagu varas. Varastades aega endale. Mitte kerjates, nagu tavaliselt, vaid võttes seda salaja. Kuid ma ei saanud ka jääda. Seda oleks olnud liiga palju nõutud. Ma olen niigi kaua olnud, aegajalt virisedes, ent siiski oma kohustusi täites. Päevast päeva, tunnist tundi. Vahepeale väikesed põgenemised. Mõni tunnike, mõni hetk. Sinu meelest piisavad, ent mulle nagu piisk meres. Ma tahan kogu merd. Ah, saaks ühe väikese lahesopikesegi! Seepärast ma olengi täna siin. Ma tean, et seegi jääb vaid üheks väikeseks põgenemiseks, et üsna pea suundun ma Sinu juurde tagasi. Aga vähemalt ma olen seda teinud. Ma olen püüdnud leida merd.
soe porgandi-paprikasalat
miskipärast ei olnud ma siiani kodus kana grillinud. tuli aga välja, et see täiesti õnnestub mu ahjus. aga kana kanaks, ma ei teinud sellega midagi erilist.
küll aga pakuksin välja lihtsa vahemeremaadest inspireeritud kuuma lisandi lihatoitude juurde.
4 keskmist porgandit
1-2 sibulat
2 paprikat (erivärvilised, siia sobib väga hästi 1 roheline paprika)
1 purk (ca 400g) purustatud tomateid või värskeid kooritud tomateid
natuke õli või võid
vahemere ürte (kas mõni pitsa- või itaalia segu või eraldi basiilikut, tüümiani, punet vm)
natuke soola-pipart
klaasike punast veini
puhastad aedviljad ja ribastad. siis sätid panni tulele ja lased üsna kuumaks. ma tegin malmwokis, aga küllap sobib ka muu paksema põhjaga mahukam pann. sort õli või tükike võid pannile, sibul peale. kuumutad korralikult segades. mõne hetke pärast porgand järgi. kuumust ma ei vähendanud, aga segasin üsna tihti. proovi mõnda porganditükki aegajalt hamba all, kui hakkab juba mõnus olema (mitte liiga pehme), siis lisa tomatid ning osa maitserohelist. lase keema ning lisa paprika ja vein. sega korralikult. vein aurustub ära, aga jätab hea maitse. natuke enne kuumuse mahakeeramist pane maitse järgi soola-pipart (palju pole vaja, aedviljadel on väga mõnus maitse niigi) ja ülejäänud maitseroheline. kindlasti soovitaks peale panna ka hakitud (kähar)peterselli.
liiga pehmeks ei tohi seda toitu lasta, eriti mitte paprikat, muidu on tulemus liiga letsholaadne. porgand ja paprika peaksid kergelt krõmpsud jääma 😉
maa-alune
istusin täna mingi hetk sellises kohas nagu Karja Kelder ja mõtlesin, et mulle ei meeldi enam maa-alused kohad. ma tahan õhku ja vaadet ja head kohvi! miks ma pean istuma maa all?
kiire aeg
ma ei saa jälle kord aru
kuhu kaob päev
kas see kiire on ainult mu peas või päriselt või kevades?
juba nädal või nii..
tardunud hetk
sa oled minuga ka siis
kui seda ma ei taha
nagu küünlavaha
on minus tardunud me kohtumise viiv
mu kõrval jälle oled siin
kana-püreesupp
va laiskus ei lase jälle mingit oma retsepti siia kribada, kopi-paste on märksa lihtsam 😛 Volksu varasalvest niisiis.
Püreesuppe püütakse pakkuda viimasel ajal kõikvõimalikes söögikohtades. reeglina on nood maitsetud plödid. Tehke kodus ise.
“Ujuv tibu”
2 supilusikut taluvõid (võib olla ka light-margariin, kaalujälgijad!)
1 hakitud keskmine sibul
3 sellerivart, hakitud ka
3 supilusikut nisupüüli
4 klaasi vett
1 kanafilee
1 keskmine kartul
4 teelusikat kanabuljooni pulbrit (kaks kuubikumi)
400 g. sparglivõsusid, puhastet ja hakitud kenasti
100 g. 10% rõõska koort
1 teelusik soyasousti
teelusikuotsaga musta tolmpipart
teelusikuotsaga valget tolmpipart
Või või mingi lait-margariin kokapotti sulama. Pane manu sibul ja hakitud seller ning poputa neid kuumaga nii 4-5 minti. Lisa jupphaaval saputades jahu, segades kogu aeg. Kupata minuti jagu ja är lase jahul klompi tõmmata. Lisa vesi, kanafilee ja buljoon. Jällegi sega ning lase kreemjaks. Tõsta keemiseni. Potti pikuti lõigutud (friikartula moodi) kartul ja hakitud spargel. Võta suur kuum maha ja hauta paarkümmend minti.
Nüüd panna valmis mikser, millega püreestad poti sisu. Püree nakstigi potti tagasi.
Rõõsk koor, sojasoust ja must ning valge pipar püreele manu panna ja supp keemiseni vedada.
Pääle supirohelust ning kõrvale röstleib. Soolasiiaga? 🙂
Volks
eelõhtul
minski pood, mis on avatud 9-23, suhtub naistepäeva täie tõsidusega. homme on lillelett avatud 7.30-23.00. tavaliselt korjatakse lilled vist 9 või 10 ajal kokku. terve lisalett oli ka täna seal igatahes juba.
elagu retropühad 🙂
pühapäeahommikune söögiaeg
laps sõi täna hommikul müslit. üle ma ei tea kui pika aja. 7 kuud? 8 kuud? nüüd istub mu süles ja sööb MINU salatit! ma pean osa tema müslit vastutasuks ära sööma – ausalt, ma ei ole müslifänn.
homseks peab piima ostma. koor hakkas juba kokku minema kohvi peal, homseks jõuab siis piim ka järele. et miks nii? sest koor on pärit piimapurgi pealt.