öö ja vihm

öös on
jälle see vihm
pehmelt langemas asfaltile
piisad murravad valgust ja
autod mööduvad vaiksel kummide sahinal
see on nii olnud juba aastaid
ma olen peaaegu unustanud
selle väikese tüdruku
kelle see vihm lummas
või siis ka selle
enam mitte-nii-tüdruku
kes jooksis vihma kätte pesema valu hingest
või noore naise kes
seisis aknal kardina taga
ja jälgis su minekut öösse
mille järel hakkas sadama
veel enne kui saabus tühjus
aga ma tean siiani et
sellel vihmal on tähtsus ja
kunagi veel
olen ma selles vihmas ja hingan