ma tegin selle akna lahti.
siis panin kinni.
siis tegin jälle lahti.
ja nüüd on mu ees see peaaegu tühi kastike, kuhu võiks kirjutada nii palju – ja mitte midagi.
kõik sõltub kontekstist.
kõik on alati subjektiivne.
kummalised valikud panevad – valima. leidma enda sees avastamata maid.
mõnigi asi selgineb. kunagi selgineb.
kuigi ootamatus suunas.
eluga peab sümbioosis olema.
alati on lahtiseid teid mitu. ainult me ei taha osasid näha.