sattusin üle mingi aja poes võileti äärde (tavaliselt ostan kuu aja varu korraga) ja täheldasin, et müügil on ka Taluvõie. heh. mulle meeldib. see on siis see ollus, mille rasvaprotsent on alla 80 ja mida vanasti taluvõi nime all müüdi.
kõikidel tootjatel veel pole, aga küll läheb. mulle meeldib, on vähem vaeva, et õiget võid riiulis tuvastada.
jõutaks nüüd piimaga ka sinna, et normaalset 3,5% rohkem saada on, kiles ka.
eilne öö ja homne hommik
eilne öö oli katkendlik ja hüplik, nagu need vahel on. ma nägin elavaid ja kiireid unenägusid, ärkvelolekuhetkedel olid need selgelt meeles ja ma mõtlesin, et hommikul panen kirja.
hommikuks ei mäletanud ma midagi.
poiss turtsub ja ma ei tea, kas viia ta homme aeda või mitte.
kuna reedel oli üks kolleeg, kellega ma olen 8 aastat koos töötanud, viimast päeva tööl, siis nüüd jäime me kahekesi ja ma peaksin homme hommikust tööl olema. kui ma kell 8 hommikul teatan, et ma ei tule.. siis ma ei tea, kas keegi üldse jõuab. samas, mis see minu asi on, kui minusse nii suhtutakse, eksole? kuigi ega see ainus töövõimeline kolleeg (kes pole nelja kuudki meil töödanud) ka milleski süüdi pole.
kas ma olen vahel liiga arvestav ja hea?
tants vs tants
minu trenn, kus ma käin, on Danceactis. jajah, see solo-latino värk just. erinevad tantsud, erinevad kombinatsioonid ja sammud. vahel on päris tore, kui oma treener tulla ei saa ja õpetab keegi teine – sest igaühel on oma stiil. lisaks rõhutakse päris vingelt tehnikale.
okei, aga vahel tahaks ju paaris tantsida. nagu elu on näidanud, on sellega minu puhul nii ja naa. et midagi õnnestub ja midagi mitte ja midagi saab teha intuitiivselt ja midagi mitte ja juhitav olen ma ka kuidas just juhtub.
igal juhul võtsin kätte ja käisin täna Tantsukeskuses Soomes elava kuubaka kahes tunnis. pool tundi enne algust oli paras paanika, et kas ma ikka tulen toime (kuigi valisin algajamate trennid).
koha peal selgus, et mu trennikogemusest on kasu. vähemalt oli mul ettekujutus, kuidas võiks keha liikuda ja no põhisammudega polnud ka probleemi. ja tempo oli üsna rahulik. muidugi võttis higiseks, ikka aktiivne liigutamine ju 🙂 lihtsalt kõik asjad sai väga pikalt ja korduvalt läbi tehtud.
tasemed olid muidugi väga igasugused. oli neid, kes said kiirelt kätte ja juhtisid hästi ja oli päris algajaid, kellele mina oskasin mõne viite anda või peaaegu et pidin juhtimagi. viimane on muide paha, peale seda on mind raske juhtida jälle ju. läksin pigem siis lihtsalt oma osa väljatantsimise peale, tehti mu vastas siis mida iganes.
igal juhul oli täitsa väärt kogemus ja ilmselt aitab see veidi kaasa mu paaristantsuoskusele.
blogivastutus
“Blogi, mis on eraisiku päevik, muudab kirjutamise kriitikavabaks. See on vabadus ilma vastutuseta.”, kirjutatakse tänases Postimehes.
ja mina arvasin, et ma ikka vastutan ka selle eest, mis ma kirjutan. sest ma ju vastutan oma mõtete ja arvamuste eest? ja enamasti ma mõtlen neile, kes mu blogi loevad, kui ma kirjutan.
sõltuvalt sellest polegi see blogimine alati vabadus 🙂
veidi antoniost kah
poiss ärkas varahommikul köha peale. ühestki rohust polnud tolku, jäigi köhima ja üles. ma ei teagi nüüd, homme temaga üks sünnipäev plaanis. mitte et see asi nii hull oleks iseendast, aga sünnal on mingeid pisikesi lapsi ka ju. antonio ise muidugi tahab minna ka. no tänane öö on ees, eks paistab siis muidugi.
ja mul on ikka kange tahtmine katsetada seda, kas poiss peaks tund mu trenni vastu kusagil saalinurgas. noh, oleks mingi kaasaskantav dvd, siis kindlasti peaks 🙂
eile õhtul rääkis ta mulle ümber hommikuse digimonide multika, kasutas isegi sõna hamburger – ja ma loodan, et ta ei hakka mult nüüd nuruma, et tema tahaks ka hamburgerit.
üldiselt ümber jutustab ta asju päris hästi.
tunneks ta nüüd lugemise vastu ka veidi rohkem huvi ometi..
üldiselt on ta viimasel ajal kuidagi suur ja asjalik enamasti.
näe, kevad
ametlik kevad tuli kuidagi märkamatult, öösel. hommikul avastasin 🙂
jõuaks see nüüd loodusesse ka kuidagi. et poleks enam nii hall kõik. hea küll, mu kollane jakk ja oranzhid saapad aitavad ka selle vastu – natuke. ma ise ei näe neid ju väga 🙂
lambalihastaap
seekordne lambajagamine on siis tehtud. täitsa päevatöö. nelja looma jagu läks loosi.
aga tulemuseks on tänulikud inimesed 🙂
natuke raskem on nendega, kes üldse ei pinguta, et järgi tulla. nagu ma elaksin jahutuskambris. noh, okei, mõnel vahel juhtub – aga mõni ei jõua regulaarselt ise järgi. ma pean midagi välja mõtlema. ega mul omal trammiga linna vedada pole ka mingi fun.
seekord sai kenasti plovimaterjali ka, polnud mingid hirmnoored loomad 🙂
ssssiestat!
peale lõunasööki, olgu see kui väike tahes, on alati selline tunne et koliks Hispaaniasse ja peaks siestat. mõnuga ja muretult.
üldse sealne elurütm sobis mulle. olemuselt.
