asjad ei lähe paremaks siis, kui sa seda loodad ja sul seda vaja on.
kui põhjas peab ära käima, et saada jälle üles minna? ja kust seal põhjas see jõud võtta?
kuigi ma ju tean. selle jõu leiab alati.
ja Rehepapil on seal õigus ju.
Päite
kesksuvine inimtühi Päite pank on hullutav koht..
(ilmselt on see seotud isiklike mälestustega mingitpidi, või miks ma muidu seda kilomeetritepikkust mittekuhugi viivat kruusateed muudkui kulutan?)
usk
„Ma tahan sinu eest hoolitseda”, ütles Poiss.
Tüdruk ei uskunud. Seda oli ennegi öeldud. Iga kord oli seda aina raskem uskuda ja enam ta väga ei tahtnudki. Iga eelnev kord oli lõppenud haigetsaamisega.
„Parem, kui neid asju ei öeldaks”, mõtles Tüdruk. „Kui mulle ei lubata asju kokku, on valu ju ka väiksem. Miks poisid sellest aru ei saa? Võib-olla nad ei tea seda? Kas mina peaksin seda ütlema? Mina?”.
Ja ta jättis ütlemata.
Sest Poiss kordas oma sõnu ikka ja jälle. Sest Poiss kinnitas oma sõnu tegudega. Ta oli olemas, kui Tüdruk teda vajas, pakkus oma õlga ja kätt. Ta tuli alati kohale. Ta oli alati telefonikõne kaugusel. Ta näitas, et temagi vajab Tüdrukut. Ta oli kurb, kui Tüdruk ei saanud tulla.
Tüdruk aga, tema hakkaski neid sõnu uskuma, pikapeale. Kui kaua see ka ega võttis, hakkas ta nägema, et Poisil on tõsi taga. Poiss tahabki tema eest hoolitseda. Ta kuulis Poisi sõnu ja nägi ta tegusid. Poiss oli soe ja kindlust pakkuv. Tüdrukule tundus, et lõpuks võibki ta kellelegi toetuda.
Koos on ju parem kui üksi.
Nende kohal oli soe taevas, palju tähti ja vaikne tuul puuokstes.
Sel hetkel uskusid nad mõlemad.
puust juustunuga ja muud toredat kaupa
nojah, eilsete Rimi leidude sees oli tõesti ‘sexer kahele’. aga see ei olnud ainus. oli ka näiteks ‘lõikelaud puust juustunoaga’, ‘spaketid’ mingi kastmega ja ‘okolaad piima pähklitega’.
ma ei imestaks selliseid silte kusagil oma nö kodupoes peaaegu-Koplis..
hapukurgihooaeg
no näiteks on seda näha blogi külastatavuse langemises. ma ei usu, et asi on selles, mida ma kirjutan – vaid lihtsalt et ongi suvi ja inimesed vähem arvutis (k.a. ma ise).
ja värske hapu(soola)kurk on Rajakülas täitsa saadaval.
aga see, mis nad seal teedega teinud on, mulle küll ei istu. samas, neile, keda kurgid jms ei huvita, on see muidugi tore, et ei pea sellest lõigust mööda sõitma.
õiged asjad
selline ilm sobib imehästi mu tänaste plaanidega. ei mingit lõõskavat päikest. muidugi Murphyst lähtuvalt keerab siis poole päeva pealt selle lambi põlema muidugi.
mingi emotsionaalse iq test andis mulle üllatavalt kõrge tulemuse. miks ma ise küll seda ei taju ja oma emotsioonidega siis pidevalt hädas olen? teiste omadega ka..
ja kui õige lause seal oli, et ‘mõtle vähem ja ära üle analüüsi!’
pisike pai endale
niisiis, täna oli plaanis kindlalt ära teha neli asja ja need said tehtud. need kõige tähtsamad siis. pluss veel mingi hulk otsa. tubli!
mitte et kõik need asjad oleksid just positiivsete tagajärgedega – aga vähemalt saab edasi liikuda.
Danceacti suvetrennid mulle hetkel ei sobi ajaliselt, aegajalt õnnestub siiski näpata mõni Casa de Baile trenn (lausa mingi sooduskaart on veel, mille ma pean lähiaegadel enne kehtivuse lõppu ära kasutama). täna oli seal siuke naljakas lugu, et naistest olime kahekesi ja mehi oli kolm. + meesoost treener. vahelduseks päris lõbus – kui naisi rohkem, siis peab ju ise vahepeal ootama, nüüd sai kogu aeg tantsida. ja siis see et kuna ma vist oskasin treeneri meelest paremini kui teine (kes küll läbis 8-nädalase algukursuse mu teada ja tegelikult on seega rohkem trenni saanud kui mina), siis ta näitas asju minu peal ette*. ja vahelduseks tegi mingeid muid, trenni mitte puutuvaid keerulisemaid asju. sellise näoga just, et vaatab, millal mul juhe kokku paneb. no pani ikka ka mõnedki korrad muidugi 😉
aga vähemalt oli päris lõbus.
otse loomulikult ei saa tänamata jätta CV’d, tänu kellele on mu suvised autosõidud (jaaa, ma sain selle kandilise Volvo kätte, millega ma nüüd 3 kuud liigelda saan!) on mingis mõttes märksa muretumad 🙂