ma sain eile magama varem kui tavaliselt, aga ikkagi on täna selline läbipekstud tunne ja tahaks vaid magada. kuna aga seda nagunii ei saa, siis olen üsna asjalik olnud. vähemalt, noh, mis puutub asjade ajamisse ja mailindusse.
eriti kurb on see, et tegelikult on mõnus valge päev täna.
kui ma vaatan kodus enda ümber, siis siin on küll suur tegematus. kuid ma asun peatselt ka selle vastu võitlema – loodan. kaks kassi tekitavad kuidagi rohkem karvatuuste, ilmselt oma jagelemistest 😛
homme-ülehomme ei näe eriti aega selliste asjade jaoks, sest suur piraadipidu on tulekul 😉
kaugliinibusside kamm
esiteks, no kuidas saab olla, et kaugliini buss on graafikus ja siis seda lihtsalt ei tule? õhtusel ajal. järgmise bussi aeg on kolmveerandtunni pärast. no ausõna.
ja et siis tuleb mingi läbisõitev rahvusvaheline buss, mille juht teatab, et temal pole üldse seal peatust ette nähtud ja ei saa seega piletit müüa ja kasseerib midagi vastu andmata 100ka. kusjuures mul on seda piletit vaja, sest sedapuhku on tegu sõiduga, mille kulud makstaks kinni!
ja siis veel natuke ootamatut sodi kaela.
ähh.
aga ikkagi jõudsin ma täna päris palju ära teha,
hommiku ootel
tort homseks (tänaseks) õhtuks on ostetud, uus jalgratas väikese lehviga lenksu peal seisab keset suurt tuba.
lasteaeda kaasavõtmiseks on väike kringel ja limonaad.
tähtpäev tuleb 🙂
sülekass
Jojo on ikka hea tüüp küll 😛
kui ma kodus töötan kirjutuslaua taga, siis mingi hetk ronib ta lauale ja mulle nina alla, hõõrub end vastu mu lõuga. ja siis, sõltuvalt mu istumisasendist kas ronib mulle sülle või niisama käte peale lösutama. ka süles on ta poolenisti mu käe peal. lihtsalt niimoodi. ja siis suurest mõnust sirutab ühe käpa varbaid välja ja tõmbab üle mu käe kergelt küüntega kokku tagasi.
et selline kass siis.
või et üritab märku anda, et pausiaeg?
puhkus või?
et hurraa, puhkus? et juba eilsest?
ei midagi sellist. sest tegemist jagub maa ja ilm. lihtsalt ma ei pea paar nädalat kontoris kohal käima. ühes nendest 😛 kaks ülitihedat nädalat ootab ees. projektitöö vahele veel ports koolitöid ka teha. RM-i sünnipäev muidugi ka.
koolitöö eeldab ilmselt sedagi, et pean homme raamatukogu külastama. ehk homne päev linna peal. ja pean kiiresti omale paar vajalikku asja kalendrisse ära märkima, enne kui umbe planeerin asjad. sest seda ma oskan ka 😛
mul on hommikukohvi tass pooleli. ooei, mitte seepärast, et ma alles ärkasin. lihtsalt ma sebisin juba hommikust saati ringi ning ma lihtsalt ei jõudnud enne poja äraviimist kohvi juua. aga parem hilja, eksole.
sai, nagu Päris Õige Eesti sai
ostsime eile poest saia. viilutamata. noh, prooviks, et pole seda brändi enne ostnud. minul, nagu ikka, kerge skepsis poesaiade suhtes (turusaiad on etemad, erinevalt leibadest).
aga näe, seda saia annab lõigata. vabalt. sisu ei pudisegi laiali. kummaline.
ja.. ja …. maitseb nagu SAI. peaaegu nagu see sai, mida vanaisa leivamajast soojana tõi. noh, ainult et see pole soe. aga muidu selline Päris Sai. appi! mu poja polegi sellist saia ju saanud? tema elu ongi koosnenud eurosaiadest.
hm. pool pätsi kaob nagu polekski olnud. hakkan uurima paberkotti, mille sees saia müüakse. nii. Leiburi logo. müstika: nad on õppind saiu tegema? loen edasi: toodetud Lätis. ahhaaa! eksole. kohe oleks võinud arvata, et see ikka pole kodumaine asi. Läti sai. eksole. miks lätlased oskavad ja saavad teha normaalset saia ja eestlased mitte? ah? neil on ju ka kõik eurovärk. aga näe, sai ei pudise laiali ja maitseb ka nagu muiste. normaalne. eelista siis eestimaist niimoodi 🙁
veel prügist
EPL-is on jälle üks lugu.
peamine siit minu jaoks on see, et biojäätmed ei pea olema tingimata biolagunevas kilekotis, vaid võivad olla paberis ka (loogiline. suurtes kogustes paberit biojäätmetes ei ole hea, aga kott prügi ümber laguneb õigetel tingimustel ära küll). samas see tavalise kilekoti lagunemine on ikkagi veider mu jaoks.
ühesõnaga on siin vastus ka CV-le, kes ühel õhtul mind uinakust üles ajas küsimusega paberkoti kohta biojäätmete jaoks 🙂
rongiga on mugavam!
kõlab nagu hull üleskutse. aga tegelikult on ka 🙂
hommikul sõitsime kooli rongiga. Edelaraudtee pani eelmisel aastal Viljandi liinile ka mõned kiiremad ja esimese klassi vaguniga rongid käima. ajavõit saavutatakse siis sellega, et kuni Raplani peatub rong mõnes üksikus jaamas. ehk endise peaaegu pooleteisetunnise Rapla otsa asemel võtab see tund; edasi sõidab nagu tavaliselt. Tallinn-Rapla vahele on mõni aeglasem rong juurde pandud lihtsalt nende vahelejäänud peatusete jaoks.
enne eksamit on esimese klassi vagunis rongiga koolisõit raudselt mugavam lahendus kui autoga. eriti, kui peab veel ise autoroolis olema. jälgi liiklust ja sõida (mulle meeldib sõita muide) meie närvilistel maanteedel. õppida samal ajal ei saa ja kooli jõudes olen parajalt väsind.
aga rongis, istud laua taga, saad oma tasuta tee või kohvi (mille oled piletihinnas küll kinni maksnud), lööd arvuti lahti või võtad materjalid lahti ning muudkui õpid. vajadusel on wifi ka olemas (mis isegi toimib suhteliselt okei). või kui pole vaja, siis kasvõi magad. sõiduaeg ei erinegi autoga sõidu ajast väga – nojah, sõltub muidugi ajast ja autosõidustiilist 🙂
muide, tänua rongile sain Räpina lõpueksami ka suurepäraselt tehtud – ega mul õieti aega polnud muul ajal õppida, kui Tartusse rongiga sõites. tookord oli veel see raudtee variant ja ca 3,5tundi sõiduaega sobis mulle suurepäraselt.
nii et – kuigi rongijaamadest linna peale minek ei ole alati kõige mõnusam, siis rong ise on mõnus. muide, ka siis, kui ei ole esimeses klassis. sellise kiirusega on juba täiesti alternatiiv. kui veel tihemini veidi käiks ka..