lihtsad toorjuustutrühvlid

Posted on by PilleRiin

üldiselt ei ole ma kunagi vabariigi aastapäevaks mingeid erilisi roogasid teinud või oluliselt tähistanud. nüüd aga on laps suurem, teab asju ja arvas, et ikkagi sünnipäev ju. nii siis saigi tehtud ehk natuke teistsuguseid roogasid, kui päris igapäevaselt. midagi väga peent ja pidulikku küll ei olnud – aga võin julgelt öelda, et ma tegin neid toitusid esimest korda. ja nagu ikka, on menüüde ideed ja põhjad internetist ning ma olen neid ise kohandanud. selles mõttes midagi väga uudset ja rabavat ilmselt ei ole.
laon siis kolm retsepti siia üles. mu ema palus ka, et siis proovib temagi neid teinekord.
lisaks veel see, et mu laps kiitis kõiki kolme toitu väga ja leidis, et olid suurepärased sünnipäevatoidud.
ahjaa, et iga roog saaks õigesse jaotusesse, kirjutan ka kolm postitust.

esimeseks siis see, mis sai tegelikult eile õhtul valmis tehtud, et öö läbi kapis seista: hästi lihtsad ja tavalised trühvlid.

200g mõrušokolaadi (70% kakaosisaldust)
150g toorjuustu
50g tuhksuhkrut
1/4tl soola
1/5tl tšillipulbrit
viimistlemiseks 100g tuhksuhkrut ja 50g kakaod

tõsta toorjuust veidi enne trühvlite tegemist külmas välja, et pisut pehmeneks.
tükelda šokolaad ja sulata. mina teen seda klassikalisel meetodil – suurema poti panen veega tulele ja lasen vee soojaks (keema ma ei lase, ei ole vaja) ja väiksema poti šokolaadiga selle sisse, kus siis seda segan, et kiiremini sulaks. jäta šokolaad hetkeks seisma.
hõõru toorjuust pehmeks, lisa tuhksuhkur ja sega veel (soovi korral võid rohkem tuhksuhkrut panna). lisa šokolaad, sool ja tšilli ning hõõru ühtlaseks massiks. jäta mõneks ajaks jahedasse seisma – jälgi aga, et liiga kõvaks ei muutu.
kui segul on selline tahkem, aga veel töödeldav konsistents, siis vormi sellest soovitud kujuga trühvlid. mina tegin lihtsad ümmargused. puista taldrikule või lõikelauale tuhksuhkur, soovi korral lisa ka kakaod ja veereta valmis trühvleid selles segus. soovi korral võib kasutada ka nt purustatud pähkleid, riivšokolaadi vms või üldse kuuma šokolaadi sisse pista hetkeks ja glasuurida.
aseta ühekordse kihina alusele ja lase vähemalt paar tundi külmas seista.
soovi korral võib lisada ka natuke likööri või rummi, segamisfaasis.

poja väitel tegid need Geisha kommidele ära 🙂

valuvaluvalu

Posted on by PilleRiin

mitteüht mugavat asendit ei ole, vasaku jala närvivalu annab absoluutselt igatpidi tunda. ja teha ei saa sellega mitte midagi – mul on retsepti-valuvaigistid peal ja ma ei ole kindel, kas need ikka võtavad valu vähemaks või mitte. sest ma ise ei tunne, et kuidagi vähem oleks.
kui esmaspäev oli natuke parem ja eile oli noh, ka kuidagi, siis ilmselt kõik need eilsed tegemised-ringitoimetamised ei tulnud ikkagi kasuks. kuigi ma saan aru, et lamamine ka ei aita. istuda ei saa nagunii.
seljavalu võtavad need tablad ilmselt vähemaks küll, sest selg on täitsa talutav. aga jalaga on küll nii, et iga liigutus tuleb läbi hullude valuaistingute.
ja sisuliselt ei olegi midagi väga teha – see kas läheb võimlemiste-soojendamiste-massaažidega paremaks või siis on karm füüsiline sekkumine opi näol.
ahjaa, kiropraktik ka muidugi. ja no pole parata, see vajalik finants selleks tuleb lihtsalt leida. mis sellest, et rohud juba ületasid eelarve piiri vägevalt. elu on näidanud, et raha ongi ainult vahend ja selle taha asju ei tasu jätta.

kell 10: arst teatas, et röntgenipildil ei ole midagi väga hullu ega suuri muutusi. mingit valuvagistit saan juurde. seda enam on küsimus, et mis see siis ikkagi on? kui see nii jätkub, siis pean varsti kiirabi kutsuma või midagi sellist..

***

Posted on by PilleRiin

õhtuti istun ja
vaatan aknast välja
seal on tee ja puud ja valgusfoor
ja autod
on lärmavad noored
ruttavad lapsed mängivad lapsed
vanainimesed kes
koperdavad vales kohas üle tee
kilekott on puuokstesse kinni jäänud
kass hiilib
vastasmaja nurga tagant
bussid ja trollid sõidavad mööda
istun ja vaatan
olen ise üks neist
mitmest elust mis läheb siit
mööda

vanainimene, ma ütlen

Posted on by PilleRiin

täiesti kohutva, öösel, millalgi enne nelja külge keerates lõi vasakusse jalga imeliku pinge sisse. arvasin, et sääremarja kramp tulekul, seda ikka juhtub ja tõmbasin jalga oma poole, et säärt triikida. puusas oli ka imelik valu. ja siis tundsingi, et selline jutt on puusakondist sääreni välja. eri asendites võib olla rohkem reies või sääres. ja seljas ka.
esimene arvamus oli, et soh, puusast jalg väljas. ajasin, valupisarad silmis, end kuidagi voodist välja ja toetusin kapi najale ning püüdsin jalga raputada. ei midagi. ikka püsiv valu. ronisin voodisse tagasi ja avastasin, et ainus asend, kuidas magada saan, on paremal küljel ja jalad mingis ühes asendis. siis oli nii enamvähem. ja ei mingit küljekeeramist. selili sai ka kuidagi natuke olla, vasakul jalal ja kõhuli üldse mitte.
tiksusin hommikuni ära, siis võtsin valuvaigisti. veidi hiljem panin ka plaastrid seljale. sest kohati on tunne, et tegelik põhjus on seljas ja üleüldse on tegu närvipõletikuga, mis siis oma ‘kiiri’ jalale edasi annab. aga ega ma ei tea ju ka täpselt.
ega nii palju on nüüd kasu rohtudest olnud, et liikudes lausa karjuma enam ei aja – aga hea pole olla küll mitte mingit moodi. ja teha ei oska midagi.
ning loomulikult on järgnevad päevad erinevaid kohustusi täis. selliseid, mida naljalt ära muuta ei saa.

laupäevaöine võõras

Posted on by PilleRiin

kella 11 ajal õhtul äärelinnas otseteed bussipeatusesse lõigates jääb hetk enne puudevahele sukeldumist seisma veidi ebalev naisterahvas minust kümmekond meetrit eespool. vaatab ringi, astub paar sammu minu suunas tagais ja küsib vene keeles, kas mina lähen ka bussile. jah, lähen ikka, noogutan. tädil löövad silmad särama ja ohkab kuuldavalt kergendunult. et tema natuke pelgab seda otseteed ja koos on ikka kohe palju parem minna. et tema käis tütrel külas, pool päeva olnud, tütar pakkus öömaja ka, aga tema tahab ikka oma koju. et hommikul kell viis lõpetas töö ja on väga väsinud ja kõik taksod ütlesid, et järjekord on paar tundi. ja üldse, miks mina seal sellisel kellaajal olen? ah et sõbranna juurest, aga miks ma siis sinna ööbima ei jäänud küll? jajah, oma kodus on ikka parem.
tädi on väga jutukas. sobivates kohtades vastan napilt ta küsimustele ja noogutan kaasa. ei, ega mul ka seltsi vastu midagi ei ole, aga mingit hullu suhtlemistungi ma ka ei tunne.
mõne minuti peatuses seisnud, heliseb tädil telefon. võtab vastu, taksofirma. seletab midagi ja annab siis toru mulle, et räägi sina, kus ja mis. ütlen dispetšerile peatuse nime, kus seisame, dispetšer ütleb vastu, et oot, sinna-ja-sinna tänavale telliti ju. jah, see tänav, kust me just tulime. autoga ehk minut sõita. informeerin dispetšerit, et öeldi, et on pikad järjekorrad ja inimene tuli peatusesse ära. tüdruk ohkab ja ütleb, et helistab kohe tagasi. hetke pärast helistab ja teatabki, et takso varsti tuleb.
tädi on väga õnnelik ja seletab, et nüüd ta ju küll bussile ei tule. sest siis tea peaks ümber istuma ja üldse tuleks jube ring, et tegelikult saab sealt otse. olen nõus, sest just nii ongi – bussiga sõidab pool maad otsa.
tädi räägib veel oma lastelastest ja buss hakkabki paistma. sellepeale muutub ta silmnähtavalt õnnetumaks ja ütleb, et peab nüüd üksi ootama jääma. soovib mulle kõike head ja siis märkab bussi sabas taksot, mis ongi tema oma. soovin talle samuti head vastu ja me kumbki astume oma transporti.
ja me kumbki ei tea, mida see kohtumine meie elus muuta võib.

täiskuust on tükike juba ära lõigatud ja öö ei ole üldse nii külm, nagu ma kartsin.

graafikakatsetus

Posted on by PilleRiin

viimati tegin ma linoollõiget väga ammu. julgen öelda, et ilmselt rohkem, kui pool oma eluiga tagasi (oh, ma olen tõesti nii vana juba..). müstika aga ikkagi, kuidas see lõikamine peale paari esimest liigutust nö käe sees oli ja esialgu juhuslikult linooli lõigatud kriipsukestest lõpuks täiesti pildimoodi asi välja lõikus.
tõmmiseid on muidugi mõni veel ja see ei olegi kõige paremini õnnestunud, küll aga huvitav.

mis külm ;)

Posted on by PilleRiin

Võidab see, kes külma ilma üle elab.

kirjutas Evu näoraamatus.
miskipärast tuli mul kohe silme ette pilt hommikusest kassist, kes ajal, kui ma riidesse sättisin, sättis end ka – minu voodisse päikeselaiku mõnulema. absoluutselt laskmata end häirida sellest, et kusagil on külm. temal on tema päike ja päikeselaik ja elu on lill 🙂
pilti ei jõudnud teha, kiire oli.

aga lapsele tegin täna küll külmapüha. lihtsalt eile õhtul tundsin ise, kui vastikult külm oli ja ma arvan, et hommikul enne kaheksat oli sama hull.
kuigi täna ei olnud jälle tuult õnneks.

kolmapäevaseid mõttekesi

Posted on by PilleRiin

tänasel arenguvestlusel koolis oli tore tõdeda, et mu poeg on tubli, viks ja viisakas. eks emale teeb lapse kiitmine ikka rõõmu 🙂

laiemas laastus tahaks küll natuke pead vastu seina taguda, aga see ei aita. edasilükatud tegutsemised tuleb lihtsalt käsile võtta, see on ilmselgelt ainus võimalus. ei meeldi mulle kõik need asjad, aga elu sunnib jätkuvalt – ei tasu ikka loota, et on mingi stabiilsus. ja mingi jaks ja tahe on kusagil nurgas tagasi.

päike toob jõudu ja energiat. see ka, et hommikud on juba tunduvalt valgemad. laps ei pea enam pimedas lahkuma.
aga mul on kohe väga hea olla need viimased päikselised päevad. külm ei ole hirmus, hall ja tuisk on märksa hullem.

külmapühad?

Posted on by PilleRiin

hommikul oli temperatuur küll alla -20, kuid see tuule ja niiskusega koosmõjus olev oli kõrgem ehk nii 19-20 miinuskraadi. ahjaa, mul ei ole omal termomeetrit õues üldse, see-eest on olemas päris korralikke netis saada (mitte kodumaiseid, nende reaalaja info on veel enamvähem, aga ennustused küll mitte). trollid käisid, tuult ei olnud ja mis mõtet on last koju jätta siis?
neil ei olnudki täna puudujaid olnud.

päeval paistis päike ja elamine läks lausa kuumaks. õues ringi käies hakkas palav. no oli tunda jah, et on jahe, aga jälle – kuna tuult ei olnud, siis isegi ninal-põskedel ei olnud oluliselt jahe. ja muidu oli lausa mõnus.

nädala lõpupoole on jahedam veel, eks siis paistab.

ja üldse, millal need tobedad valimisreklaamid ära lõpetatakse? no telekas näiteks? ära tüütavad juba, nagunii ju keegi neid ei usu, lubadusi siis.
lapsele olen aga saanud selle taustal päris kenasti rääkida ühiskonnaõpetusest ja riigi nn rahakotist. ja et lubadused on ju toredad küll, aga see raha tuleb kusagilt. näiteks minu rahakotist. mis on tema jaoks väga mõistetav, sest viimasel ajal jagub sealt temale oluliste ajsade jaoks mõnevõrra vähem kui varem..