Rubriik: toit

spargli-chorizo panniroog

Posted on by PilleRiin

ingliskeelses kokanduses on termin ‘hash’, mille eestikeelset vastet ma tükk aega otsisin. aga olgu siis pealegi panniroog.

3-4 kartulit
100g chorizo vorsti (või mingit muud kvaliteetset, pekisemat täissuitsuvorsti ja kaks küünt kodumaist küüslauku)
50-70g toorsuitsupeekonit
1 keskmine sibul
200g sparglit (võib ka kuni 100g rohkem, kui raatsid)
0,25tl tšillipulbrit
soola, pipart
(õli)

tükelda vorst kuubikuteks, lõika toorsuitsupeekon lühikesteks ribadeks. aja pann tigedaks (aga mitte väga, nii keskmiselt) ja lükka vorst-peeks pannile. kui chorizot ei ole, siis pressi küüslauk ka ligi, aga paari minuti pärast, kui veidi rasva juba kogunenud on. lase vaiksel kuumusel, aegajalt segades, neil seal mõnuleda nii viis minutit või ka veidi rohkem. no et kenasti rasva välja tuleb.
vahepeal koori kartulid ja lõika parajateks kuubikuteks. mitte väga suured, mitte väga väikesed. ca 1,5cm küljepikkusega silma järgi.

kui lihaline on juba päris palju rasva välja ajanud ja värv ka muutunud, siis tõsta mingi augulise labidaga (rasv peab pannile jääma) kuskile vasakule ära. hoia silma kiivalt peal, et keegi seda nahka ei paneks.
pannile poeta kartulid, lisa tšillipipar, maitse järgi veidi soola ja tavalist pipart. võid kaane ka peale panna, siis kuumenevad kartulid ühtlasemalt. sega aegajalt, aga mitte liiga tihti, vajadusel keera kuumust veidi maha. ning kui rasvast jääb puudu, lisa veidi õli (või ka võid, kui on).

aeg koorida sibul ja hakkida samuti kuubikuteks, ehk siis mitte liiga peeneks.
spargli võib ka ette valmistada. eemalda pungad, vaata varred üle – kui mõni koht on kuivanud või imelik, lõika see välja. jupita nii paarisendisteks või natuke pikemateks tükkideks.

kui kartul on umbes veerand tundi pannil olnud ja nii enamvähem pehme (see aeg on erinev muidugi, peab katsuma ja vaatama), siis lisa sibulad. sega ja lase umbes viis minutit kaane all olla, või ka veidi kauem, kui vaja. selle aja sees võib umbes ühe korra veel segada, aga taas, mitte liiga tihti, muidu võib kartul liiga lödiseks minna.
nüüd kalla pannile spargel ja samaoodi, kuumuta kaane all umbes viis minutit, paar korda segades.
hoia silma peal ka rasvainekogusel, et pann ära ei kuivaks.

nii, nüüd võta hoolikalt hoitud vorstiollus ja sega roa sisse ning kuumuta veel paar minutit. vahepeal maitse ka ning vajadusel maitsesta üle.

ja siis otse taldrikule ja sööma. hakitud petersellilehed sobivad ka siia juurde nüüs hästi; mul olid need salati sees.

jagub kahele suure isuga või kolmele mitte nii suure isuga sööjale.

nädalalõpp jazzi ja inspiratsiooniga

Posted on by PilleRiin

kahel päeval juttis muusikaüritust oleks vist palju ka olnud. ehk ühest oleks vist pidanud nii ehk naa loobuma.
Tudengijazz oli meeldivalt lähedal ja meeldivalt odav.
Antonio oli juba kodus mures, et kas ta on ainus laps seal. kuna üritus algas siiski normaalsel õhtusel kellaajal, siis tükk aega tegelikult ei olnud. küll aga olin veidi hiljem, kui F-hoone paksult rahvast täis oli, veidi mures, et ta mul ära ei kao. teisalt on ta juba piisavalt suur, et mitte kaduda.

ma ei ole mingi muusikateadlik inimene, aga siinkohal siiski mõne sõnaga muljetest.
The 251s Viljandist esitas sellist üsna klassikalist instrumentaalset jazzi. noored poisid, erineva lavatäitmisoskusega. kui juhtuvad veel ette, kuulan kindlasti.
Jam Gangsters tundus algul ühe-mehe-ambitsioonide bänd. veidi hiljem mõistsin siiski, et päris nii see ei ole. aga siiski mingi pidev sahmimine kitarriefektidega tõmbas tähelepanu muusikalt kõrvale. äkki oleks pidanud neid silmad kinni ‘vaatma’, et rohkem kuulata? sest tegelikult tundusid nad siiski üsna huvitavad olevat.
Peterburi konservatooriumi bänd (pildil, noormehest ülikonnastatud trummar ei mahtunud pildile) oli kuidagi väga positiivne. repertuaaris rohkem ja vähem tuntud palasid, mis originaalis polegi ehk jazzilikud olnud. aga need noored inimesed lihtsalt täiesti teadlikult särasid laval. naeratasid ja olid rõõmsad. ning nende klahvpillimängija jättis klahvitibidest küll kõige tugevama mulje, ta lihtsalt niivõrd elas sisse ja kaasa.
Laura Põldvere ja 3/4.. noh, kuna seal on Mingo Rajandi ja Teet Raik, siis kohati oli helikeel üsna Ajavareselik, kohati katebushilik. ehk siis tegu oli vast kõige ‘keerulisema’ muusikaga sellel üritusel. aga nende Blackbirdi tahan ma kohe kindlasti veel kuulda.
Veikki trio Sibeliusest tõi lavale peamiselt soome autorite jazzi. niimoodi laval heljuvat kitarristi ma ei mäletagi näinud olevat, aga see ei häirinud mitte. mingitmoodi oli see minu jaoks väga mõistetav muusika.
Group conFusion Otsa-koolist oli väga energiline, värskendav ja lahe. väga oskuslikult kasutati ära viiulit. kõige tantsulisem esineja, kahtlemata, jalg ikka väga kiskus kaasa tatsuma.
IHM Tartust oli küll pigem rock ja üsna raju rock. siin-seal oli mingeid jazzilike elemente küll sees, aga..

ja siis väsis laps lõpuks ära ning teatas, et lähme nüüd koju. MaiGroup jäi nägemata-kuulmata seekord.

laps oli väga rahul ja ütles, et väga hea ja huvitav oli ning ükski esineja ei olnud liiiiiga raske.

neljapäeva õhtul KMAst taodeldud dokument oli reede õhtuks olemas.

laupäev sisaldas viite tundi puhast inspiratsiooni. kui nüüd selle tulemusel midagi sünniks ka, oleks põhjust natuke uhke olla. üheks märksõnaks Hispaania. rohkem ei ütle.
ahjaa, Kukeke on taaskord asi, millest ma aru ei saa. esimene korrus oli ülerahvastatud söökla ja teine lihtsalt ülerahvastatud. aga ka selline, et ei tekkinud tunnetki, et tahaks sinna jääda.
selle peale läks kõht tühjaks hoopis..

iga päev on salatipäev

Posted on by PilleRiin

ma pole sellist massi KMA-s veel näinudki. täiesti hullumeelne. kusjuures kui 20-minutilise järjekorra järel pilt tehtud sai, läks oluliselt kiiremini. nojah, eelnevalt suutsin lapsele mingi startreki soengu pähe lõigata, umbes. kogemata. vähemalt on ta blond.

kui ma (külmikus olevat külma kana silmas pidades) oma järeltulijalt küsisin, kas õhtusöögiks mingi salatiline kanaga sobib, oli ta rõõmuga nõus. ma räägin, kui ma keedan meile toidu juurde rohkem kui kaks kartulit (st üks kummalegi), siis kõik, mis on üle, jääbki tavaliselt järgi. ehk siis igasugune kartul, riis, makaron jms on meie jaoks nö täiteaine. olgu, erandina, makaronid ketšupi ja juustuga on lapse jaoks ka täistoit muidugi 😛
aga nii üldiselt pigem olgugi liha-kala kõrvale mingi muu aedviljaline, salati, woki, hautisena. no ja selle liha-kala osa jätan ma oma portsust ka vahel täiega välja.
sööklamoodi söögikohtades, kus ikka lajatatakse pool taldrikutäit kartulit, üritan ma ka alati õigel ajal sõna sekka öelda, mille peale mind reeglina suhteliselt veidra näoga jõllitatakse. no aga ma ei saa, peale kartulisöömist on jõle raske tunne kõhus ikka.

igatahes-igatahes. tomatid jätsin omale söömiseks, sest selle koha pealt on meil väike eriarvamus. aga mulle see sobib muidugi 😉
jääsalat, hiina kapsas, porru, värske kurk, avokaado, redis, viinamari. kanatükid pannil õlis kuumaks, sool, pipar. soustiks õli, äädikas (vähe, enamik salatikastmeid väljaspool kodu on mu jaoks liiga happelised, suhu jääbki lõpuks ainult hapu maik), majonees, rõõsk koor, küüslauk, kuivatatud tomatihelbed, sool, petersellilehed, suhkur.

P.S. päris iga päev ei ole kindlasti salatipäev.

õhtuks väike salat

Posted on by PilleRiin

kui teha kahele inimesele värsket salatit, siis tavaliselt on mul põhjaks ainult ühte liiki roheline. no mitut osta on kallis ja koguseliselt palju, need valmis salatipõhjad on veel kallimad ja kuivavõitu (no päevi varem hakitud ja pakitud). ei see ma läbi internetita – nii lihtsa asja peale ju, et hakkida natuke tavalist peakapsast, riivida porgandit ja siis lisada maitse järgi ühte sorti salatit (olgu selleks spinat, jääsalat, rucola vms), ometi ise ei tule 😛 aga igatahes saab sellest päris hea salatipõhja.
no ja peale võib siis kuhjata kõike, mis meeldib. hetkel on värsket kurki, tomatit, paprikat, keedumuna, juustu, konservmaisi. rantšo-stiilis kaste on ka, minu harjumuspärasest hapukoore-majoneesikastmest erineb see peamiselt küüslaugusisaldusega, samuti pole tilli, vaid petersell. ja natuke vürtsikat kastet ka.
meesisik tahab tõsisemat süüa, minu portsul peekonit ei ole.
piisab sellest nüüd retseptiks?

lõhepirukas pastinaagi ja porruga

Posted on by PilleRiin

seekordsed pühad on kalapühad 😛 ehk siis kui eile oli lõunasöögiks lõhepirukas pastinaagi ja porruga, siis külla sai võetud materjal kiluvõikude jaoks, profitroolid tuunikalatäidisega ning suitsukalasalat.
täna pakuti taas lõhet 😛

igatahes:
500g lehttaigent
400-500g kalafileed
1 pisem pastinaak
10cm jupp porrut
100g hapukoort
2tl võid
soola, valget pipart

maitsesta kalafilee vähese soola ja pipraga, jäta seisma.
puhasta ja tükelda pastinaak, keeda ca 20 minutit, kalla vesi pealt ja suru kahvliga peeneks.
viiluta porrulauk. sulata või väikesel pannil keskmisel kuumusel, lisa porruviilud, kuumuta segades 3-4 minutit; lisa purustatud pastinaak ja hapukoor, sega veel paar-kolm minutit, lisa natuke soola ja tõsta tulelt.

rulli taigen kalafileest veidi suuremaks; arvesta, et taigen peab kalale ümber ulatuma, aga mitte väga paksult jääma. tõsta tainas rulli abiga ahjunõusse nii, et küljed jäävad üle vormi serva. aseta keskele kala, kata pastinaagi-porruseguga, tõsta taignaservad peale ja suru õrnalt kinni. lõika taignasse peale pilud või torka kahvliga läbi.

nii, nüüd läheb kogu see kupatus nii umbes 40ks minutiks 200-kraadisesse eelsoojendatud ahju. enne võib pealt munaga määrida ka.
välja tõstes lase enne serveerimist veidi jahtuda.

piparkoogi-šokolaadikook

Posted on by PilleRiin

nojah. ostsin siin piparkoogimaitseainet (lihtsalt mugavuse pärast, eksole, ei hakka ise segama ja katsetama, et kas nüüd on hea ja mida veel juurde), aga ilmselgelt ma rohkem tainast ei tee, ei ole mõtet ju seda lihtsalt söömiseks teha. ja piparkooke pole ka mõtet juurde teha, saaks nendestki jagu..
ning lisaks oli eile ees üks külaskäik, kuhu tundus ka viisakas olevat midagi kaasa võtta. selline plaadikoogi moodi asi on suht lollikindel.
täpi i-le pani RSS, kus just sobival hetkel jäi silma šokolaadi-piparkoogiribade retsept. natuke arvutamist (no kust ma tean, milline on tema 8-tolline plaat, neid on ju palju erinevaid), kohendamist ja asendamist ning sain oma versiooni edukalt valmis. see on siis suure elektriahjuplaadi jagu nüüd 🙂
enamik mõõte on mahuühikutes, sest minu meelest on mahu järgi kõige lihtsam mõõta.

100-150 ml kakaopulbrit + 2spl plaadile
600 ml nisujahu
20-30 g piparkoogimaitseainet
1,5 tl söögisoodat
200 g sulavõid + veidi määrimiseks
350 ml fariinsuhkrut
150 ml suhkrusiirupit või vedelat mett
3 muna
200 g hapukoort
100-150 g jämedalt tükeldatud (kondiitri)šokolaadi
(peotäis marju või kuivatatud tükeldatud puuvilju)
tuhksuhkrut

vooderda suur ahjuplaat korralikult küpsetuspaberiga, määri paber võiga ja raputa peale natuke kakaod. pane ahi soojenema 180 kraadi peale.
sega omavahel kakaopulber, nisujahu, maitseaine ja söögisooda. kui paned rohkem kakaod ja maitseainet, siis tuleb nö vängem kook, millest saab lõigata pisemaid tükke (ehk arvuliselt rohkem). kui paned vähem, tuleb pehmema maitsega – nii et saab veidi mängida. kui paned vähem kakaod, pane veidi rohkem jahu.
suuremas kausis sega sulavõi (sulata natuke varem, et jõuaks pisut jahtuda), fariinsuhkur, siirup või mesi, munad ja hapukoor. ära mikserda, sega lihtsalt puulusikaga kokku, kuni on enam-vähem ühtlane.
kalla vedelikule juurde kuivained ja sega samamoodi lihtsalt puulusikaga segamini. lisa maitse järgi šokolaad (mina kasutan tumedat, päris piimakas ilmselt ei sobi ka) ja sega kergelt. esimest tükki süües tuli pähe, et natuke hapukaid puuvilju-marju seal koogi sees oleks päris hea, ilmselt nt aprikoositükid või ka jõhvikad oleksid väga mõnusad.
vala taigen ahjuplaadile, aha lusikaga laiali ja tasanda pealt natuke. torka ahju ja küpseta umbes 30-35 minutit. proovi tikuga – kui puutikk tuleb koogist puhtana välja, on kook valmis.
lase koogil veidi jahtuda, eemalda plaadilt ning puista peale tuhksuhkrut.

toidutaoline toode

Posted on by PilleRiin

poest ei tohi enam midagi osta, kui ei tea, millega tegu. koostise lugemine ei anna ka mingit infot vahel. maitset sellest ei saa ju.

igatahes, eile õhtul ostsin Selverist paki makrat – lapsele hommikusele võikule, näiteks. kuna lumekrabi ei olnud, siis võtsin ühe suvalise makrapaki.
hommikul makrasaia tehes täheldan, et on selline kuivem, mitte nagu lumekrabi, aga ma ähmaselt mäletan, et need olidki sellised. majonees ka otsa ja lapse sööma.
hammustab suutäie ja ütleb, et seda ta küll rohkem ei taha. maitsen siis ka – öök, mingi mõttetu praktiliselt maitsetu pudi hambus. et absoluutselt saan aru, miks laps seda ei taha – ega isegi ei taha rohkem.
loen veelkord pakil oleva info läbi ja ei tuvasta midagi makra jaoks imelikku, nendes kõigis on hulk lisaaineid sees nagunii (mitte et ma peast teaks, mis just on).
nii et see järgijäänud pakike läheb äraviskamisele, kuigi ma ei ole toidu äraviskamise poolt. aga mis nad siis teevad toidutaolisi tooteid, ah? tehku toitu!

detsembripühapäev

Posted on by PilleRiin

mingi hall aeg, aru ma ei saa. kuigi vahepeal on õnneks päikest ka olnud. kus on sel talvel lumi? ei, seda ei pea olema mingi ilgelt palju, aga võiks ju olla ja selline, mis vahepeal väga ära ei sula. sest lörts ja löga on väga ilge. linnas eriti, siin on niigi nats soojem kui väljaspool, siin on rohkem autosid ja inimesi ja sellevõrra lögasem.
nii et mina nõuan igatahes lund.

piparkoogitaigna tegin valmis, ütlesin juba jah? aga kookideni ikka ei jõudnud veel. see-eest tegin ikka oma kohupiimaküpsiseid. paneks kogused 500g kohupiima kohta ka kirja? sest 300g on totter kogus.. 500g kohupiima, 500g margariini, ca 800g jahu.. kergitusasju pane nats alla teelusika, vett umbes poolteist spl. tuhksuhkrukogus on nagunii umbes, seda ei lähe päris nii palju ära.

natuke olen heegeldanud, aga peaks veel. jõuluteemalisi asju. kas peaks aknale mõne suurema lumehelbe ka tekitama? et kui õues ei ole, siis oleks vähemalt aknal? laps nagunii arvab, et mingi kaunistused võiks olla juba, aga mul ei ole midagi kuskile panna. see oleks ehk lahendus?

kurja, sünnajärgselt on kõht täis ja mõte ei liigu.
muuhulgas liikus pisike pill täna meie koju, kui see nüüd üle vaadata ja taaskord paar vajalikku lisavidinat osta, siis läheb mõni asi natuke kergemaks 🙂

küpsetuskatsed

Posted on by PilleRiin

kes mind natukenegi tunnevad, need teavad, et ma pigem teen soolast toitu kui küpsetan. isegi pannkookide praadimise olen pojale delegeerinud.
aga vahel tuleb siiski olla korralik ema ja küpsetada.

tegin eile laari muffineid. lihtsama variandi banaani-šokolaadimuffinitest, mitte selle, mis siit lehelt leiab. olid head. mina sõin kaks ja ülejäänud 10 kadusid vähem kui 24h jooksul lapse kõhtu.
kuna kaks banaani oli veel alles ja šokolaadi ka, siis pakkusin, et teen täna veel. no muidugi sobis.
ja siis avastasin, et mul ei ole küpsetuspulbrit. midagi peab ikka puudu olema. küll aga oli olemas nii soodat kui sidrunhapet.
nii et mis seal ikka, asendan ära siis.
novot, ja nüüd ma ei tea, maitselt on need muffinid head, aga kerkisid teistmoodi, kuidagi laiaks ja pealispind on ka hoopis teistsugune. ehk siis see asendus töötas teistmoodi. jah, muidugi, nagu öeldud, maitse on korras ja kergitas ju ka, aga visuaalselt on tulemus kehv.
ja rohkem šoksi ka pole, et peale mingi glasuur teha. samas mu laps ei ole väga pirts toidu välimuse suhtes, kui maitse ikka hea on. seekord jätsin suuremad šokolaaditükid ka sisse, nii et peaks hoopis paremgi olema.

peaks panema pildid ka mõlemast portsust või?

lambapäev

Posted on by PilleRiin

lambapäeval on vannituba lambaliha täis ja sebimist omajagu. väike süst praegusesse energiakriisi aega. põdravorstid on esikus veel lisaks (jajah, vorst on parim kala, võib tänasel, klassikalisel kalapäeval, kõigile öelda, kuigi mulle kala maitseb). ja muidugi lambahautis ahjus.
pojal oli klassivend külas, tegin ühe alusetäie muffineid, nüüd on neist ainult kaks järgi. aga nii see oligi plaanitud.
lasen taruvaiku kurku ja eksisteerin. enamik radikaid on nüüdseks soojad ka.
elame edasi 🙂