Rubriik: reisid-retked
remonti ja jääd
saabunud talv on kuidagi energiat andnud. või siis päike. või silmaga nähtavalt pikenenud päevad. või siis ka mõned muud detailid. või kõik kokku.
esikuga on peaaegu et ühel pool. paar väikest asja veel, nt uksealune linoleumiriba ja mõni seinaliist. aga üldiselt oli kohati kilplasetöö. nt ei tulnud kohe selle peale, et uus linoleum on õhem ja tulekski üleni liimida. et ehk liistud olid juba paigas, kui ikkagi selgus, et tuleb ära võtta ja liim linoleumi alla mätserdada. no igatahes sai seegi tehtud. lamp sai ka teise seina ning üpris kenasti jäi, jalatsikapp on paigas. isegi teisele poole ust liikunud võtmenagi on üpris käepärane ja ei olegi väga automaatselt vanasst kohast võtmete otsimist.
aga ega mitte ainult remont ei ole neid päevi sisustanud.
laupäeva mahtus veel hobusepatsutamine ja viltimine. hobune oli selle vähem kui kuuga omale talvekarva kasvatanud ja nägi sellega kuidagi rääbakam välja, kui suvel 🙂
viltimine tekitas mõtte, et tuleb ikka ületeepoest omale ka materjalid ära osta ja kodus natuke nokkida.
imeline pühapäev viis jäävaatlusele. retkeke linnast välja. väga palju jääd ei olnudki, aga külma pole ju kaua olnud. tegelikult selle aja kohta isegi hea. veetaseme langus oli jää järgi ka vägagi näha, erinevates kohtades erinevalt.
päris huvitav oli seni peamiselt suvega seostunud kohta näha talvel. külm, lumine, jäine, aga ikkagi mingit oma head energiat täis.
muide, kui jälgida jääolusid, siis isegi selle paari päevaga peaks seal juba ohtramalt jääd olema.
tagasiteel ostsin allahindlusega mütsilõnga, iseendale. mul on mütsidega mingi error – mulle sobivad väga paljud, aga enamik mulle ei meeldi. ega nende isetehtutega pole ka alati parem. mingi aja kannan ja siis leian, et on tobe. teised, muide, ei leia.
aga ma nüüd koon siis ühte taas 🙂
kaamera jääb järjest kehvemaks ja kehvemaks, teagi, mis peale hakata. hübriidi jaoks raha eiteakust koguma?
ja mingi suusatamisemõte tiksub endiselt, peab kätte võtma.
talv vist nagu :)
november on vist läbi, ma loodan. tuleks nüüd päikest ka, siis oleks lausa super. aga juba see väike (ja aina suurenev) lumigi muudab palju.
reedel tundus veel üsna lootusetu, ikka lume vahele vihma, ega eile ka palju parem polnud, aga nüüd on vähemalt temperatuur ka talvisem.
samas eile oli kusagil päris müstilist lumevalgust – aga läbi autoakna ei hakanud pildistama ja mulle tundus, et peatus oleks vist mingi ebameeldiva situatsiooni esile kutsunud. kuigi ma ei tea. aga selline tunne oli. ja üldse, kõike ei pea ometi pildistama ka, mõnigi asi võib jääda mälupildiks 🙂
neljapäeval oli teater, päris hea tükk kusjuures, eriti arvestades, et tegu on harrastusteatriga. reede oli ringiliikumispäev, hommikupoole niisama nö seltsis ja õhtul rongiga külla.
eile oli linnastvälja-seminaripäev. mitte päris minu teema, aga midagi on ikka kõrva taha panna. alati on tegelikult ju.
ja kuigi ma peatust ei soovinud, ei jäänud vist mingi ebameeldiv situatsioon olemata. aga mina ei tea sellest suurt midagi, rohkem aiman.
suur mõnus sööma õhtul ja hea film telekast.
ja muidugi, lumi 🙂
Västrnäse
nagu oleks spaas olnud. hoolduseid peale sauna ei olnud, aga ei olnud ka kohustusi ja toideti hästi. ja üldse oli kerge hingamine ning hea uni. mõnedki ootamatud kallistused ja mõned väljanutmised.
hingedepäeva küünlad läksid seekord kohta, millega mul pole otsest seost, ometi on mingi väga kauge vereseos, lisaks emotsionaalsele. kuidagi oli tunne, et sinna on neid küünlaid väga vaja. eks vist, sest pärast oli kuidagi kerge olla.
koju laekusin kalahunnikuga.
ma ei tohi oma mõtteid hulkuma lasta.
Hiiumaa
selline tunne on, et kirbukalt sai otse Hiidu mindud. nojah, peaaegu, ega seal vahel olimingi ca 16 tundi küll.
paaripäevane reis ohtrate peatustega, ring saarele peale. mingi hetk ikka tunne, et ajast jääb puudu, aga lõpuks läks mölutamiseks ära. lihtsalt jätsin päris mitmesse kohta minemata, mis algselt mõttes olid. sest meretagune asi, kogu aeg tiksub kuklas, et viimane praam ei oota.
tuletornid, kivid, rand, sadamad, kirikud, õpperajad, sadamad..
metsad, kust on mu rahu, said vaid läbi sõidetud ja sellest on siiski vähe.
Užupise seadus
Užupis on siis selline poolboheemlaslik linnaosa Vilniuses, oma ajaloo ja kogukonnaga ning nendel on kenasti kirjas oma põhiseadus. seinal on see päris mitmes keeles, kuidas tõlgitud ja tahvleid avatud on. eesti oma on käesoleva aasta maikuust. mingid punktid olid ka ühes maikuu Eesti Ekspressis kirjas, aga siinkohal täielikult.
nin ma ütleksin, et humaanselt on see üks parimaid põhiseadusi ning kui inimesed seda laias laastus järgiksid (mina kaasa arvatud), oleks maailm hulka parem paik.
1. Inimesel on õigus elada Vilnele ääres, Vilnelel aga voolata inimesega kõrvu.
2. Inimesel on õigus soojale veele, küttele talvisel ajal ja katusekividele pea kohal.
3. Inimesel on õigus surra, aga see ei ole tema kohustus.
4. Inimesel on õigus eksida.
5. Inimesel on õigus olla ainumas.
6. Inimesel on õigus armastada.
7. Inimesel on õigus olla mitte armastatud, aga mitte tingimata.
8. Inimesel on õigus olla tundmatu ja mitte kuulus.
9. Inimesel on õigus laiselda ja mitte midagi teha.
10. Inimesel on õigus armastada kassi ja tema eest hoolitseda.
11. Inimesel on õigus hoolitseda koera eest, kuni üks neist sureb.
12. Koeral on õigus olla koer.
13. Kass ei ole kohustatud oma peremeest armastama, kuid peab teda raskel hetkel aitama.
14. Inimesel on õigus vahel mitte teada, kas tal ongi kohustusi.
15. Inimesel on õigus kahelda, aga see ei ole tema kohustus.
16. Inimesel on õigus olla õnnelik.
17. Inimesel on õigus olla õnnetu.
18. Inimesel on õigus vaikida.
19. Inimesel on õigus uskuda.
20. Inimesel ei ole õigust vägivallatseda.
21. Inimesel on õigus aduda oma tühisust ja õilsust.
22. Inimesel ei ole õigust sekkuda igavikku.
23. Inimesel on õigus mõista.
24. Inimesel on õigus mitte midagi mõista.
25. Inimesel on õigus olla erineva(te)st rahvus(t)est.
26. Inimesel on õigus oma sünnipäeva tähistada või ka mitte.
27. Inimene on kohustatud mäletama oma nime.
28. Inimene võib jagada seda, mis tal on.
29. Inimene ei või jagada seda, mida tal ei ole.
30. Inimesel on õigus omada õdesid, vendi ja vanemaid.
31. Inimene võib olla vaba.
32. Inimene vastutab oma vabaduse eest.
33. Inimesel on õigus nutta.
34. Inimesel on õigus jääda teiste poolt mõistmata.
35. Inimesel ei ole õigust teist süüdlaseks teha.
36. Inimesel on õigus olla isikupärane.
37. Inimesel on õigus mitte mingeid õigusi omada.
38. Inimesel on õigus mitte karta.
39. Ära võida.
40. Ära kaitse ennast.
41. Ära anna alla.
lühidalt, väga
ah, kirjutan märksõnad: Saaremaa, kontsert, merepäevad, Kalakohvik, Sõrve, Triigi, Pikakari, veel Pikakari, väärt aeg sõbrannaga, väärt aeg teise sõbrannaga, öine hirmutav libakass mu sees.
palju päikest, palju merd, veidi igatsust, mõnevõrra kilomeetreid.
kulgen endiselt
tegelikult ei jaksa ma isegi õieti kirjutada. eks puhanuna pikemalt.
aga lühidalt, tore on olnud. peamiselt olin vahepeal Saaremaal. waboba-pall on päris lahe, kuigi ma sellega veel väga hästi toime ei tule. aga mõne korra sain juba lapselt kiita. merevesi on soe.
ilus küps suvi. soojust jagub jagadagi.
head asjad
suvalised kolm head asja nädalavahetusest:
grillitud mais, jumalik. ma ei ole ise niimoodi mõelnud, aga kui seda öeldi, peab nõusse jääma: magus ja soolane korraga. kuigi ma ei ole kindel, kas see võlu mu jaoks on just selles.
pärastlõuna pangal. kesksuvine päike, mere loksumine, taimi kahistav tuul, lindude kisa. minimaalselt tehishääli. visata end sinna lihtsalt selili, käed-jalad laiali ja olla keset suve.
see tunne, kui kiirus ja vesi ja natuke sa ise omavahel hakkavad koostööd tegema. kontroll ja jõud. jaa, annab lohetamisega võrrelda küll selles mõttes, kuigi kontekst on väga erinev. segaseksajavalt lahe.
ja siis veel hulk suurepäraseid asju ja inimesi. vaikne sulandumine. mingi kohaleolemise tasakaalutunne sügaval sees. see, mis panebki vaikselt omaette naeratama, taas.
ning jaa, punapea, defineerituna läbi tuttavamate inimeste. fikseering.
seda suve on ainult üks.