Rubriik: reisid-retked
Lüübnitsast ja veidi mujalt
see Lüübnitsa laat oli igatahes asjalikum kui Lohusuu nn kalalaat. sest sibulalaadana välja kuulutatud laadal oli tõesti kõvasti sibulaid. kolmandik müüjaid kindlasti kohe olid nendega platsis. mingit seda odavat tööstuskaupa oli suht vähe. veidi käsitööd, ehtne õigeusu papp päikeseprillide, mobla ja eesti keelega, mõned söögikohad. lastele batuut ilma kaitsevõrguta. hobusesõit, vibulaskmine. suhteliselt mõistlik ilm oli ka.
kalaga oli muidugi kehvem. me ei jõudnud sinna just väga vara, aga ka mitte lootusetult hilja ning siis oli paar kohta suitsukalaga kauplemas. hetkel on küll mingi püügipiirang ka vist.
igatahes nillisime seal seda suitsukala, aga ei ostnudki lõpuks.
sadamas käisime ka ära. selles, kust Räpina kooli aegu sai ikka kala toodud ja mida naljalt üles ei leia.
ja muidugi niisugust liiklust sellel teel polnud ma varem näinud, nagu aru saada, siis laadakorraldajad ka mitte.
ma sebisin end ise rooli hommikul. et sõita seda teed, mida kahe aasta jooksul sai ikka korduvalt läbitud. kerge nostalgia ja misiganes. enne Moostet olnud paar hüpekat olid ära likvideeritud. aga muidu oli kõik nagu muiste. isegi see Räpina bussijaama kõrval olev kaltsukas. õnneks polnud mul sellel hetkel sularaha.
Lüübnitsa juppi sõita polnud enam eriti lõbus. sest tee oli liiga paksult autosid täis ja venis. ja Beresjest ka läbi ei hakanud pärast liikuma.
oma suitsukalaisu saime rahuldatud alles õhtul Assuri man. mingi hetk, kui nagunii sinnakanti teel olime, meenus mulle, et ta on minu jaoks oma eripruuli hoidnud ja läheks prooviks järgi. no ja vaevalt end sisse sättinud, kui tema isa tuli soojade värskelt suitsetatud kohadega. nii et hommikust vaevanud kalaisugi sai rahuldatud.
jsauna sai ka. ehedat maasauna. ‘peksa naist, küll naine teab, mille eest’. ma vihtlesin vastu ka 🙂
selle, et meil on eee-ekipaa˛, avastasime alles järgmisel päeval.
ei saagi muljetada
tahtsin kirjutada sellest, kuidas me nädalvahetusel:
Tartus käisime,
Lüübnitsa sibulalaadal käisime,
Assuri saunas käisime,
Viki sünnal käisime,
Marise juures käisime,
aga tuli muud tegemist peale. nii et ehk mõni teine kord. või siis mitte.
Jaapani 21.sajandi kunst
täna sattusin Tallinnast väljas imelisele kunstinäitusele. kellel Haapsalu poole asja, soovitan soojalt.
Lohusuu kalalaat
kui ühe asja nimi on ‘kalalaat’, siis võiks seal kala olla ikka rohkem kui paaris letis. värskest kalast polnd haisugi – aga võibolla hommikul ikka oli seda ka. igal juhul üsna nõrk 🙁
muidu nagu laat ikka – natuke seda kraami ja natuke teist kraami, käsitööd sekka ka. vast kalapüüginänni tiba rohkem kui muidu.
oma kala ostsime ikkagi Raja külast. kurki muidugi ka 🙂
