alles oli reis mägede taga ja nüüd on juba kiire sellega. ehk siis homme kaon kodumaalt ja ülehomme euroopast.
asjad on nagu koos, aga ikka on mingi mure sees, et midagi olulist jääb maha. kuigi ei tohiks. isegi nimekirja tegin ära. ja kotid on olemas ja pass ja piletid juba kenasti oma sahtliski kotis 🙂
muidu on ka kuidagi kiire. ikka on mingid asjad, mis tuleb veel enne ärakadumist ära teha ja selline tunne on, et ei jõua.
kuigi ma tean, muidugi jõuan. kõik, mis vaja, saab tehtud. nagu ikka.
ja siis saan oma kümnetunnise lennusõidu peal rahus magada. isegi selleks on vajalikud vahendid (unemask, kõrvatropid, palderjanitabletid) olemas.
ärge siis mulle paari nädala jooksul helistage, kui just vägavägaväga suur häda pole. saatke sõnum või geemail (pilleriin ätt gmail punkt com).
vot nii.
Rubriik: reisid-retked
T -11
mõtlen vaikselt, mida reisile kaasa võtta.
mingi raamat, eestit tutvustav, sest Bobi elukaaslane (‘tibi’ ei saa ju öelda 40+ naise kohta?) oli arvanud, et see võiks tore mõte olla. Bobile – mingi totter t-särk? Navitrolla? tema elukaaslasele midagi hobustega seotut – mida?
ma ei tea, kas me tema vanematele ka külla läheme. et igaks juhuks peaks paar pudi-padi veel võtma. rahvusmustriga Suva sokke? Kalevi käsitöökomme?
ahjaa, natuke piparkooke võiks ka teha 😛
teisipäevatest
ma ei viitsi kirjutada.
mõte hakkab vaikselt reisile kiskuma. kuukene veel. samas, mis seal ikka mõelda.
viimasel ajal viitsin jälle süüa teha, oligi paar aastat rohkem pausi. rohelist jms värsket tahaks kohe hulgim. seal, kuhu ma lähen, on siis juba suur hooaeg käes. värskeid ideid.
et päev kirja läheks, sain taas testiga maha.
|
You Are the Honest One |
 You are very open and honest. You have nothing to hide, and you have no problem telling very personal stories. You may give people a little too much information, but you figure that’s their problem, not yours. You don’t always tell others what you think of them, but if they ask you, you’ll tell them the real deal. |
seminar ja Tervis
ma käisin noorsootööd või õigemini selle õpetamist puudutaval seminaril. mina – noorsootöötaja 😛
tegelikult panevad sellised üritused mõtted tööle ka laiemas plaanis. ning ehk mitte ainult minul. nö väljastpoolt inimesena näen ma ju mingeid asju, mida asjaga igapäevaselt tegelejad ei pruugi päris selle kandi pealt näha.
aga veel põnevam oli see, kuidas Terviseparadiisist sai Tervis ja kuidas me langetasime terve suure sanatooriumi keskmist külastajate vanust 😛 sest no tõesti, terve see asutus oli täis skandinaavia vanureid, kellest umbes pooled olidki tõsiselt vanad. ja tantsuõhtu olla lõppenud veidi peale kümmet. no mina tulin siis veekeskusest.
üldse see ehitis on ka päris naljakas.
me saime lux-toad, kuna ei saanud algsesse Terviseparadiisi – seal oli hulk neid, kellele lihtsalt ei olnud võimalik õigeaegselt lahkuda, tuhapilve pärast. nii et kui meie tuba oli lihsalt kahetoaline ja kahe rõdu ja suure vannitoaga, siis mõnel oli mullivann ja mõnel saun toas. isegi rõdutoolid olid meil peenemad kui tavatubades.
ja no muidugi see, et maja ühest otsast teise on oma 500 meetrit julgelt – või ehk rohkemgi? et see orienteerumine seal kõige lihtsam olnudki 😛
aga söögi koha peal jäi mul suu ammuli. kui ma paar aastat tagasi Haapsalus Laines mõtlesin, et selline, noh, sanatoorium, mitte spa, ja pole väga suur toiduvalik, siis igal juhul lõi Laine Tervise üle. seekord olid valik veel kitsam. kuigi, kui ainult istuda seminaril, siis õnneks ei tahtnudki palju midagi.
aga noh, tore oli. üks hoolitsus oli ka. ma ei hakanud end 20-minutilise massaa˛iga ärritama üldse, lasin niisama selga soojendada.
ei saa nad läbi minuta..
kui ma kooli läbi sain, arvasin, et neil on hea meel minust lõpuks lahti saada. küllap ma seetõttu sain oma lõputöögi ‘väga hea’, et lõpuks ometi kaob see nõudlik õppur neilt ära.
aga looda sa!
veidi üle poole aasta oli lõpetamisest möödas, kui uuriti, et kas ma saan tulla oma lõputöö teemadel seminarile esinema. natuke see asi nüüd venis, aga täna teostus.
korraga olid koolis kõik mu sõbrad, naeratasid ja olid leebed ja huvitunud. ei ühtegi sellist frusteerunud nägu, et ‘jälle see nõudlik tibi tuleb, põgenege!’ 😛 isegi raamatupidur suutis mulle ühe neratuselaadse asja kinkida.
rääkisin siis laiendatult oma lõputööst. hommikul olin mures, et kaitsmise jaoks olid slaidid tehtud ju paarikümne minuti jaoks, nüüd oli vaja vähemalt tund sisustada ja ma sisuliselt ei teinud ühtki slaidi juurde.
aga noh, lobamokk nagu ma juhtumisi olen (kui vähegi energiat selleks on muidugi), ei olnud see mingi probleem. kui ma oleksin oma lõputöö enne kaks korda läbi lugenud (diagonaalis pilgu ülelibistamise asemel), siis oleksin vist paar tundi ka vabalt ära pannud 😛
seminar oli vabatahtlik ja seega palju inimesi ei olnud (kena kevadine ilm õues ka, seal oli tõesti juba tunne, et jeee, suvi pole kaugel!), aga ma olin tegelikult üllatunud, et paarkümmend tudengit kohal oli. no vähemalt ei pidanud tühjale auditooriumile rääkima. viimane kursus nagunii enam majas pole, nii et seda enam on see hea tulemus.
peale lõppu uuriti kooli poolt, et kas ma teinekord veel tuleksin, kui on mingi teema, millest ma midagi tean. nojah, miks ka mitte 😉
nö päris-kooli-loenguid ootab üks ports veel ees paari nädala pärast..
Aqva-Aqva!
nädala ‘tegude’ hulka võin kahtlemata kanda Rakvere Aqva Spa külatuse. koos ööbimisega ja erinevate hooldustega.
veekeskus olin ma varem ka külastatnud ja sealsed aurusaunad meeldivad mulle, noh, pehmelt öeldes väga. mingi tavaline soolasaun, kus end soolaga sisse määrin, pole pooltki nii hea kui soola-aurusaun. aga eks see ole maitse asi.
veekeskus on muidu ka tore, päris palju ruumi niisama istuda-vedeleda.
iseasi, et koolivaheajal mitte nii väga 😛
aga olgu, veekeskusesse saigi mindud peale õhtusööki ehk siis, kui rahvast juba vähem.
aga siis hoolituste osa.
võib ju muidugi öelda, et mõnigi vidin on seal plastikust või et mulle meeldiks idamaade stiili asemel kariibi stiil rohkem, aga igal juhul jättis spa mulle hea väga hea mulje (no mul pole muidugi tapvalt võrdlevaid kogemusi ka). ruumid on hubased, igal pool on küünlad, kenad türkiissinised detailid, mahe valgus ja kogu maja iseloomustavad tsitruseveekannud.
igatahes sain ma selle ca 22 tunni jooksul näiteks kaks laavakivimassaa˛i, mis olidki tegelikult kõige lõõgastavamad hetked. esimesel päeval oli see selline õrnem ja mediteerivam, teisel päeval tegi teine massöör ja oli veidi tugevam. peale seda muidugi tahaks kohe kanduda voodile edasi mõnulema, aga selleks peab siiski omal jalul liikuma. kuigi aega püsti ajada antakse kenasti ja muidugi on võimalus pärast fuajees istuda ja vett rüübata.
spaarituaal oli mingi valgus- ja muusikateraapia pooltund.toas on päris liiv maas ja võimalus valida omale sobiv istekoht. on lambid, mis kiirgavad valgust päikesevalguse lainepikkusel (soojust ka ilmselt natuke ikka) ja selle poole tunni jooksul ongi siis nagu üks päeva tõsust loojanguni. ilmselt kui seda kuurina keset talve teha, siis mõjubki päris hästi (valgusteraapia ju selles hallis on super). niimoodi ühekordsena on see pigem väike lõõgastuspooltund. samas, veidi enne lõppu muutusid mõtted väga selgeks. aga võib-olla lihtsalt seepärast, et lasin end väga lõdvaks.
rasulbad oli ka omamoodi vahva – ühelt poolt on tegu aurusaunaga, teisalt üle-keha-savimaskiga. tädi annab kolm eri savi ja kaob ära, ise teed end märjaks, määrid saviga sisse ja siis istud seal auruses ruumis. lõpuks koorid veel mingi sodiga ja kõige lõpuks pihustatakse sooja soolase veega üle. iseenesest on see pihustamine ju mõnus, aga keegi oleks võinud ette hoiatada, et juuksed võivad märjaks saada (no ma ei taha neid ju iga päev pesta, samas nad jäävad totralt kuidagi, tukk on siiani imelik). pärast on veel kehatemperatuuril kreem, millega end sisse määrida.
ehk siis, kuna ma selliseid idamaiseid mitte-väga-kuumasid-aurukaid fännan, siis oli päris tore tegelikult.
paketis olev õhtusöök oli kitsama menüüga kui a la carte, kuid valikut oli sealgi. lisaks olid ka need toidud täiesti korralikul tasemel. näiteks minu eelroaks söödud carpaccio on ka tavamenüüs (ja oli tõsiselt mõnusalt pehme ja hulga lisanditega). nii et täiesti hea.
ja hommikusöögi rootsi laud polnud võib-olla hirmus laia valikuga (no siiski piisav), aga seal oli imehea grillitud-wokitud aedvili. no ikka kohe super ja minu lemmik seal 🙂
igatahes, ootan juba järgmist korda, et sinna minna! 🙂
talv!
kuuldavasti pidi Tallinnas lund sadama ja puha.
siin ei saja, aga on muidu väga vinge lumine talv. külmem ka kui Tallinnast. ja lumi krudiseb sammudes ja sätendab vastu ja üleüldse on vägaväga.
vot.
pilte saab ka, ma kohe ei viitsi õigesse suurusesse panna.