soetasime täna kodumasina. Paide tänava UKK-st. maksis 60 raha, ei nõudnud isegi eelnevat küürimist ja töötab mis mühiseb.
lapsepõlves oli ka kodus selline, aga kasutasime harva. just eile rääkisin, et see on tore asi, minu meelest ägedam kui tänapäevased lauagrillid – ja seal ta meid ootaski 🙂
P.S. 2 pudelit Bionade ingveri-apelsinilimonaadi sellele, kes masina margi kirja järgi ära ütleb 🙂
hetkel küll päike varjutub päris kenasti hoopis.
kui me eile Kaberneeme jõudsime, oli lohetuul juba kadunud. aga see oli esimene mereäär, kus veidigi ruumi oli.
täna tegime sisemaaringi.
soojenduseks oli Balta turg, kust varusime veel puuduvat piknikukraami. natuke liha juurde, tomatit-kurki-soolakurki ja meie lemmikut, värsket maisi. viimase hooaeg on jube lühike (need poe vaakumpakendi omad on imelikud), seega tuleb seda ära kasutada.
turu juures parklas juhtusime nägema mingit vana pikka Cadillaci. läksime uurima ja saime soomlastest automeestega jutule ka. pilte panen kunagi hiljem – enamiku tegin vana Smena ja Agatiga, lomograafiat niisiis. digiga on ainult detaile 🙂
ring läks üle Aruküla ja Raasiku lõuna poole. kusagil Anija vallas Soo-Otsa bussipeatuse lähedal pakkisime lohed lahti ja lennutasime veidi. tuul oli üsna tugev, nii et väike Eden oli minu jaoks täitsa paras. aga eks ma ikka hätta jään, ei õnnestu spinnist alati kenasti välja saada, paar korda pani tänagi ninaga vastu maad. aga see-eest sain mõned korrad vinget kiiret spinni, paarkümmend pööret suurel kiirusel. väga efektne 🙂
paar mööduvat autojuhti tervitasid meid signaaliga ka.
Aegviidu ja Nelijärve vahet sõitsime kohe paar korda. sest tahtsime kusagil oma söögid ära grillida, ent korralike kodanikena keeldusime seda suvalise põõsa all tegemast. kuigi sildid olid kadunud, selgus mõne telefonikõne järel, et Nikerjärve lähistel siiski on RMK telkimisplats ja sinna siis maandusimegi.
kena koht, kui inimesed seda veidi paremini hoiaksid. vähemalt oli sodi siiski prügikasti kõrval, aga inimetegevuse kurjemaid jälgi on ikka ka näha.
korjasime käbisid vähe korralikuma tule jaoks, kui meie ühekordne grill võimaldas. nii et vahepeal keerasime selle ühekordse pisikese asja teise tule kohale. et see keeramine nii väga ei kriuksuks, sai natuke võiga määritud õiget kohta 🙂 või oli muidu maisi jaoks kaasas.
mais saigi esimesena valmis, võiga üle ja veidi soola (turul olid muidugi aint 1kg soolapakid müügil :P) peale ning oi kui hea!
liha sai hiljem ja seda jäi kojutoomiseks veel järgigi.
kui taipasime kella vaadata, hakkas natauke kiire. sest lomograafia esimesi negasid sai kella 9ni kätte. aga meil õnnestus jõuda neile järele just viis minutit enne sulgemist ja seda ilma liikluseeskirju rikkumata. pigem vastupidi: tegin telefonikõne politseisse, sest meist sõitis mööda auto, kus ni umbes neljane laps oli peadpidi küljeaknast väljas. mida? – see oli ka minu esimene reaktsioon. aga püsisime neil sabas nii kaua, kuni saime ning loodan, et politsei ikka helistas autoomanikule ja tegi märkuse.
veidi sai siis veel linna vahel sõidetud ja nüüd on põnev skännimine käsil.
seniks siis pilt tänasest maiuspalast 🙂
ma sain ilmselge vihje, et fotodega on siin blogis kehvasti jälle.
minu uus moblakott seega, pildile püütud mitteminu poolt 😛
relvadega puutusin ma lähemalt kokku pubekaeas, kui mu ema töötas lasketiirus. lihtsalt valvurina. aga aeg oli selline, et ikka sai laskma, kui omal aega ja tahtmist oli. ega ma palju käinud, aga suutsin piisavalt muljet jätta, et mind tollasesse TSIK-i üritati püstoli peale meelitada. olin laisk, mugav ja teise trenniga (siis veel) seotud ning jäin kodu kõrvale kooli edasi.
hilisemad kokkupuuted on olnud kaootilisemad. aga ma siiani naudin, kui saand vahel relva käes hoida. ei midagi militaristlikku selle juures. ma ei talu sõda ja ma oleksin täitsa rahul, kui maailm oleks relvavaba. aga kui nad juba olemas on, siis võib ju mõnega nendest sõber olla.
sportpüstolist ma muidugi niimoodi kahe käega ei tulistanud. aga see on õhtul, üsna väsinuna ja siis tundus selline ‘politseiasend’ parem.
oma laskmiskiirusega ma millelegi ei pretendeeri. tihedusel pole siiani väga viga 😉
muuhulgas aitab see tegevus vahel ka pingeid maandada. ainult väga ärritunult ei tasu vist laskma minna 😛 ikka siis, kui oleks rahunenud, aga pinged sees peidus. saab välja tulistada. noh, muidugi mitte vastu liiklusmärke ega üldkasutatavas kohas 😉
igapäevast relva ma kindlasti ei soovi omale ja ilmselt kedagi maha kõmmutada ei suudaks nagunii. aga sportlikus mõttes väike õhupüstol – miks mitte?
ja RM-ile peaks ka õpetama, kuidas tegelikult relva suhtuda.
loomulikult ei ole pilt taaskord minu tehtud 😉
