Rubriik: pildiline
tšillipada
tänane õhtusöök oli vürtsikam, lõuna-ameerika mõjutustega. retsepti jagas ajakiri Toit&Trend Facebookis.
igal juhul sai hea ja soojendav.
ja värve tuunitud ei ole, lihtsalt jälle kunstvalgus 😛
ilma facebookita on retsept ka siin.
fotonäituse avamisel
juhtus nii, et eile taheti mult välklampi laenuks. selgus, et täna on Decos ühe näituse avamine, kus oli vaja mõni pilt teha. kellaajaliselt täpselt siis, kui mu lapse trenn.
poetasin nii mokaotsast, et noh, ma võin välgu ära tuua ise, enne, kui NOPi istuma lähen. selle peale pakuti, et võin ju ka avamisel olla.
kuhu ma siis täna (põikega läbi kaltsuka, milleks-milleks küll sinna?!?; aga see on teine teema) läksin. teadmata, mis mind ees ootab.
ees ootasid iisraeli päritolu lätlase või siis vastupidi, fotod. nii et sobis mulle hästi.
nagu ikka, oli paremaid ja halvemaid, mõni meeldis rohkem ja mõni mitte niiväga.
veini ja küpsist sain ka.
aga autorist siis ka natuke. ta on Lätis sündinud ja kasvanud juut, kes omal ajal läks Iisraeli ära, aga siiani on tal Lätiga seosed. näituse orgunnis ka Läti saatkond.
ahjaa, nimi ka, Carmel Skutelsky. rääkis vene keelt, aga mitte inglise keelt. ja Carmel on mees, mitte naine.
üks pilt ka. kunstnikku siin pole, küll aga kolm fotograafi ja värvikas galerii perenaine. ning see vasakpoolsem on üks mu lemmikpilte 🙂
värviline eine
forell on ise soolatud 🙂
diivani uus nägu
tänud Cassile, kes suure õmblustöö ära tegi 🙂 tulemus on super!
praeräimed
Rimis oli räimefileed. mõtlesin, kas osta 200 või 300 grammi, võtsin 300. kokku ca 20 krooni. umbes kolmandik on järgi. no laps väga palju ei söönud. mina sõin see-eest rohkem, kui hea oleks olnud.
majoneesikaste, keedukartul, võiga hautatud porgandi-hernesegu. ja paneeritud räimefileed.
suitsulest ja muud täikajuttu
tänase kirbuturu parim saak on pildil 😛
suitsulest oli kilostesse kottidesse pakitud, aga mul pole ju kiloga midagi teha. müüja ütles, et võime ju kalad pooleks lugeda, aga tal pole kotti.
noh, mõned sammud edasi olid ühel tädil taldrikud. tasuta. sai hunnikust siis üks selline nostalgiataldrik välja otsidud, kalad sinna laotud ja suitsulõhnases autos koju tuldud.
muid asju sain ka natuke, näiteks lapsele korraliku villase kampsuni peaaegu olematu raha eest ja veel midagi.
Väga Vabalt Turult sai ka läbi käidud. usun, et varem oli seal täitsa lahedaid asju, oli nüüdki, aga ma ei hakanud paari meeldinud asja proovima. aga järgmiseks korraks viin isegi sinna asju, mõte on ikka väga lahe.
ühtlasi avastasin, et endise Minski poe küljes on silt, et Stroomi täika ja komisjonipood. päris ligi ei läinud, aga järgmisel laupäeval, 28ndal on igatahes avamine. loodaks, et sellest asja saab 🙂
taldrikud
minu uusvanad taldrikud. et uued minu juures, aga vanakraamipoest.
üleeile, kui laps trennis oli, jalutasin sealt poest läbi, sest mul oli nõrkemiseni aega. ja vot need üheksa taldrikut (vähemalt 3 eri logoga põhja all muide) jäid mind kummitama.
täna sain need omale 🙂
kohukestel seal sees on illustratiivne tähendus. suurust aitavad ka mõista.
