näpuharjutus fimoga

et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et laps tegi tarbekunstis mõned polümeersavist kuulikesed. talle väga meeldis ja juhtus nii, et üks mitmest jõuluvanast tõi talle fimokomplekt. peale seda, kui ta oli mulle ette näidanud, kuidas teha, kamandati järgmind kord mind tegema.
ausalt, ma ei ole üldse kursis ja kasutasin siis samasugust lihtsalt vormimist-kaunistamist, nagu laps ette oli näidanud. no ja midagi pidi ju nende katsetustega tegema ka. otsisin mõnda aega nööri, kuni eile leidsin ja nüüd lükkisin need mummud siis nöörile ära. tulemus on selline, et olen nõus kandma küll 🙂

head uut!

jah, ehk tuleb parem ikka. kuigi optimistina tean, et alati saab ka hullem tulla 😛

2010. aastat ma siinkohal kokku võtma ei hakka. küll aga olen ma rikkam selle kogemuse võrra, et tean, kui tühi ma emotsionaalselt olla võin. aga jälle, see optimist minus ütleb, et küll saab veel tühjem olla 😛
tegelikult ei kurda. see, et mul on mingi isiklik kriis, on muidugi jama. aga nagu ikka, kriisis teen ma ka päris palju asju, et mul oleks hea. nii et laiemas plaanis oli igavesti vahva aasta siiski.

sügise viimane moos

enne moosi

keegi täna just ütles, et segane, kes siis talvel moosi keedab. no mis talv, sügis on ju, vaadake kalendrisse!
igal juhul midagi üle 7 liitri vürtsikat mustika-tsitrusemoosi valmis, tellimustööna. seekord tuli küll natuke liiga vürtsikas, need tšillihelbed olid ootamatult tugeva maitsega. aga, siis kulubki seda miis natuke vähem, kui väiksemaid koguseid kasutada. muidu sai ikka jube kiirelt otsa. juustu või saiaga on ikka hea (proovisin järgi).