poeg tegi ampsamist

mu laps vahib usinasti Meisterkokkade saadet, eks ma siis kõrval natuke räägin ka asju juurde – mida oskan. muuhulgas sai arutatud ka seda, et on asju, mida ta võiks ise ka teha juba. no selleks saigi ju see laste kokaraamat välja otsitud.
igatahes ta siis sirvis seda ja leidis, et alustuseks on lahe teha tikusuupisteid. mis seal ikka, natuke mõtlemist, et mis siis tiku otsa panna võiks, natuke assisteerimist ja oligi värske värvikas suupistetaldrik varsti hakkamas.
ma tean jah, et mõni tema vanuses teeb juba väga palju ja erinevaid toite, aga ma ise ka ei teinud. küll ta jõuab veel.

üldse, tänase ilmaga oleks tahtnud linnast välja. noh, park ajas asja ära 😛

graafikakatsetus

viimati tegin ma linoollõiget väga ammu. julgen öelda, et ilmselt rohkem, kui pool oma eluiga tagasi (oh, ma olen tõesti nii vana juba..). müstika aga ikkagi, kuidas see lõikamine peale paari esimest liigutust nö käe sees oli ja esialgu juhuslikult linooli lõigatud kriipsukestest lõpuks täiesti pildimoodi asi välja lõikus.
tõmmiseid on muidugi mõni veel ja see ei olegi kõige paremini õnnestunud, küll aga huvitav.

selleks korraks taas ühel pool

poja sünnipäevaga siis. kõik pidustused edukalt läbitud, hoolimata säästueelarvest.
ainus probleem, et Legosid oli sünnipäevaks liiga vähe (kuigi ma tean, neid on siin majas mõne tüübi arvates alati liiga vähe ja minu arvates on neid oluliselt rohkem, kui võiks) ning nendestki ei olnud ükski tähesõdade oma 😛 noh, kuigi saadud ninjalegod on ka väga head siiski, nagu selgus.

mütsid

heegeldamise asemel sain hoopis kudumise 😛 triibumütse teen. hetkel väga hea tegevus pealegi, piisavalt monotoonne ja rahulik. ja no kõige hullem ei tulegi välja, arvestades, et ma ei pea end mingiks kudujaks. hetkel tundub küll, et see müts, mis peaks natuke laiem olema, on pisut kitsam – aga teine tundus ka algul hulka pisem, kui ma mäletan.

muide, parimat lavaši Tallinnas saab ilmselgelt Sadama turult.