kuni mina siin oma vastiku madala palavikuga maas olen ja ühe õhtuooteuinaku teen, vaadake teie pilvi. näiteks neid, mida ma eileõhtuse väikese pilvevaatluse ajal pildistasin.
nagu ikka, suurt kaamerat ei tassinud kaasa, aga väikeselt petab moblapilt ka peaaegu ära. välku sellega muidugi ei püüdnud (ei üritanudki), kuigi Viimsi-Aegna kohal sähvatas kenasti. ja no muidugi ei ole mõistlik natukenegi paremini tundes minna kohe pilvevaatlusi tegema.
viimane pilt on aga see, mis on pärit eelmisest nädalast, kui ma natuke külmetust juurde hankisin. aga no ilus oli! (ja muidu tore)
Rubriik: pildiline
linnatänava 1:1 makett
.. on selle asja nimi, mis eilsest homseni Mere puiesteel toimub. ja mulle meeldib, sest tee mis tahad, see muudabki Mere puiestee paremaks linnaruumiks kuidagi.
autojuhtidele see muidugi ei meeldi, aga no tõesti, linn on inimeste, mitte autode jaoks. mu selline arvamusavaldus on muidugi autoomanikest sõprade seas ebapopp. mis parata.
isiklik laps tõdes muide ka, et niimoodi on see tänav hulka normaalsem ja võikski nii jääda.
mul on õnnestunud külma saada, eile päästis mind ilmselgelt lõunane soe supp, varbad peaaegu vastu pliiti.
ühtlasi pärjati mind naljaga pooleks ka turundusdirektori tiitliga.
muinastulede öö jääb vist ära, sest kuhu ma sellise turtsuvana lähen?
Uue Maailma päevad jäid ka sedapuhku ära, sest no ei saa olla mitmes kohas korraga.
imelised augustilõpuõhtud on olnud.
Noblessner
täna istusin taas sadamas, miskipärast tundub see selle suve teema olevat. tahtsin natuke treeneriga otse arutada, mis ja kuidas edasi. tundub, et saame kokkuleppele.
iseenda jaoks tuleks ka midagi leida. nii trenn kui – mul on taas mõte õppima minna. midagi uut ja teistsugust.
oeh.
Hiiumaa
selline tunne on, et kirbukalt sai otse Hiidu mindud. nojah, peaaegu, ega seal vahel olimingi ca 16 tundi küll.
paaripäevane reis ohtrate peatustega, ring saarele peale. mingi hetk ikka tunne, et ajast jääb puudu, aga lõpuks läks mölutamiseks ära. lihtsalt jätsin päris mitmesse kohta minemata, mis algselt mõttes olid. sest meretagune asi, kogu aeg tiksub kuklas, et viimane praam ei oota.
tuletornid, kivid, rand, sadamad, kirikud, õpperajad, sadamad..
metsad, kust on mu rahu, said vaid läbi sõidetud ja sellest on siiski vähe.
kalapäeva pilt
tehtud mittekalapäeval ja mul pole selle saagiga peale moraalse toetamise ja söömisel aitamise midagi pistmist 😉
rukkimaarjapäev
ma kohe ei teagi, mõtted on kuidagi umbe jooksnud ja midagi põrutavat polegi öelda. aeg-ajalt on väikesed elusolekukontrollid, mis ei suuda mind siiski sellest suvisest mullist päris välja tuua.
olgu, vaikne imbumine toimub, sest korraga jõudis pärale, et lapsel algab varsti kool ja peaks näiteks ta riidekapi üle vaatama.
mitte, et ma seda teinud oleksin. aga eksole, mõte loeb 😛
eile käisime Jarmuschi ‘The Limits of Control’i vaatamas. ma olin seda enne näinud lausa ja esimesel vaatamisel polekski arvanud, et kohe lausa tahangi veel näha. aga nii just oligi. mitte, et see film kuidagi selgemaks oleks saanud – kuid see polegi antud filmi puhul oluline minu meelest. pigem, jah, seisundifilm. teatud rütmiga, eksole. et ega te hispaania keelt räägi ja ega te juhuslikult sellest-teisest-kolmandast huvitatud pole. ja muud selliseid väikesed seosed-nüansid.
öine vaikne vihm, mis võinuks igatsusi tekitada, hoopis pesi neid vähemaks. good!
yabs*
kontor on õhuvaba ja neljapäevaöise äikese magasin lihtsalt julmalt maha.
reede andis õhku. kuigi ikkagi, alustuseks lihtsalt paar tundi oimetu olemist. aga siis nädalavahetuse õhuteraapia. tuulega ja tugevama tuulega ja pea täiesti tuuleta ka. ventilaatorid kas tegid tuult või sõid kõik ära. udupilved kusagil silmapiiril. peaaegu peegelsiledast merest üsna kenasti lainetava mereni. mõni langev täht isegi tabatud. lestade rookimine, võrgulappamiseabi, varbalappimine. päikeseloojang, mis oli lausa mitme eest (ei, ma ei ole loojangufänn, aga mõni neist jääb meelde). ’droidide’ punased välgatused. sõnad siit ja sealt, meeldivaid ja natuke kriipivaid. elusolekukontroll.
iga rakuga tajutav heaolu.
eilne õhtu tõi palju häid inimesi mu ümber. mul on hea meel nende igaühe üle eraldi. nende üle ka, kes füüsiliselt ei jõudnud.
* – yet another boring sunset
Užupise seadus
Užupis on siis selline poolboheemlaslik linnaosa Vilniuses, oma ajaloo ja kogukonnaga ning nendel on kenasti kirjas oma põhiseadus. seinal on see päris mitmes keeles, kuidas tõlgitud ja tahvleid avatud on. eesti oma on käesoleva aasta maikuust. mingid punktid olid ka ühes maikuu Eesti Ekspressis kirjas, aga siinkohal täielikult.
nin ma ütleksin, et humaanselt on see üks parimaid põhiseadusi ning kui inimesed seda laias laastus järgiksid (mina kaasa arvatud), oleks maailm hulka parem paik.
1. Inimesel on õigus elada Vilnele ääres, Vilnelel aga voolata inimesega kõrvu.
2. Inimesel on õigus soojale veele, küttele talvisel ajal ja katusekividele pea kohal.
3. Inimesel on õigus surra, aga see ei ole tema kohustus.
4. Inimesel on õigus eksida.
5. Inimesel on õigus olla ainumas.
6. Inimesel on õigus armastada.
7. Inimesel on õigus olla mitte armastatud, aga mitte tingimata.
8. Inimesel on õigus olla tundmatu ja mitte kuulus.
9. Inimesel on õigus laiselda ja mitte midagi teha.
10. Inimesel on õigus armastada kassi ja tema eest hoolitseda.
11. Inimesel on õigus hoolitseda koera eest, kuni üks neist sureb.
12. Koeral on õigus olla koer.
13. Kass ei ole kohustatud oma peremeest armastama, kuid peab teda raskel hetkel aitama.
14. Inimesel on õigus vahel mitte teada, kas tal ongi kohustusi.
15. Inimesel on õigus kahelda, aga see ei ole tema kohustus.
16. Inimesel on õigus olla õnnelik.
17. Inimesel on õigus olla õnnetu.
18. Inimesel on õigus vaikida.
19. Inimesel on õigus uskuda.
20. Inimesel ei ole õigust vägivallatseda.
21. Inimesel on õigus aduda oma tühisust ja õilsust.
22. Inimesel ei ole õigust sekkuda igavikku.
23. Inimesel on õigus mõista.
24. Inimesel on õigus mitte midagi mõista.
25. Inimesel on õigus olla erineva(te)st rahvus(t)est.
26. Inimesel on õigus oma sünnipäeva tähistada või ka mitte.
27. Inimene on kohustatud mäletama oma nime.
28. Inimene võib jagada seda, mis tal on.
29. Inimene ei või jagada seda, mida tal ei ole.
30. Inimesel on õigus omada õdesid, vendi ja vanemaid.
31. Inimene võib olla vaba.
32. Inimene vastutab oma vabaduse eest.
33. Inimesel on õigus nutta.
34. Inimesel on õigus jääda teiste poolt mõistmata.
35. Inimesel ei ole õigust teist süüdlaseks teha.
36. Inimesel on õigus olla isikupärane.
37. Inimesel on õigus mitte mingeid õigusi omada.
38. Inimesel on õigus mitte karta.
39. Ära võida.
40. Ära kaitse ennast.
41. Ära anna alla.
lühidalt, väga
ah, kirjutan märksõnad: Saaremaa, kontsert, merepäevad, Kalakohvik, Sõrve, Triigi, Pikakari, veel Pikakari, väärt aeg sõbrannaga, väärt aeg teise sõbrannaga, öine hirmutav libakass mu sees.
palju päikest, palju merd, veidi igatsust, mõnevõrra kilomeetreid.
juulilõpp
pühapäeva õhtul oli meri nii tüüne, et lausa neelas tekkivad lained ära. Pikakari randa ei jõudnud sisuliselt midagi, kuigi laevad liikusid. täiesti müstiline.
eile see-eest oli laineid küll. niisama pluss siis laevade omad. vihmasegune taevas ka ja ilmselt jahedapoolne vesi. meie olime muulil.
portugaallase tehtud gazpacho andis teada, et ma olen täiesti pädevat siiani ise teinud. mingid maitsenüansid võivadki erinevad olla, vahe ei olnud suur. kõike segi mikserdades (ma mikserdan mingi osa ja ülejäänud on tükid) ütles ise ka, et kui vanaema seda näeks, siis ei andestaks kunagi, et see on ekspressmeetod. et tegelikult neil tükeldatakse kõik käsitsi ja jäetakse kaheks(!) päevaks külma seisma. nii et minu tükkidega variant on täiesi okei. lisaks on see nagunii selline toit, mida igaüks teeb isemoodi. ilmselgelt ei pane mina nt nii palju küüslauku 🙂
juuli viimane päev.
tihe kuu on olnud, tihe ja suvine ja suures osas vapustavalt mõnus. eks peab natuke kontraste olema, isegi kui need on ogarapoolsed ja mingitest lollidest kogemustest tulenevad. aga see paneb jälle tundma, kui hea on hea 🙂
ja, note to myself, see on täiesti õige, et teatud asjad lähevad vanusega paremaks. ilmselgelt olen ma kohati avatum ja vabam kui noorelt, kui absurdsena see ka ei tundu, ning iseendaga rohkem rahul.
aga komplimente võib ikka teha 🙂