ühelt poolt on aeg kulgenud kuidagi täiesti sekundihaaval ja teisalt ei saa ma aru, kuhu on kadunud nädal? eelmine neljapäev oli nagu täiesti äsja, alles ma tegin ju neidsamu või sarnaseid asju siin – ja juba jälle!
aeg liigub vahel ikka täiesti hoomamatult.
või see piltki siin, sellest on kuu, mis oli ometi ka üsna äsja. pikk ja lühike ja segane kuu. aga kõik läheb mööda.
eile õhtul tajusin, et vesi on vahepeal veelgi kõrgem olnud ja nüüd natuke langema hakanud. märjal liival jalutamine on mõnus, hooti tekib jooksmise-lendamise tunne. kui ka vahel alustan raevukas-tempokalt, vaibub see peatselt. teadagi.
ja see tuul ja need lained ei kao kusagile.
tegin makseid ja see meenutas, et mu eluratta nõrgim külg oligi raha. kuigi see peaks ju ka ometi hakkama tasakaalu saama.
