õhtuks on väsimus ja vihmasadu. päev on olnud asjalik, nii et see esimene pole ka ime.
mingeid asju toimetan poolautomaatselt.
ei jaksa kirjutada.
Rubriik: pildiline
yabs
tihe nädalavahetus lapsega. erinevate muude tuttavatega ka.
kui ei saa päris seda, mida tahaks, siis tuleb tekitada mingi muu positiivne reaalsus. done.
vaikne loksumine.
oh aega..
terve see nädal on olnud kuidagi selline.. ootamatusi täis. mingid asjad lihtsalt lendavad mu ellu või mina nendesse või mispidi iganes. ja ma mõtlen seda kõike positiivses mõttes.
üleeile saatsin kõik (õnneks mitte kuigi olulised) plaanid pikalt peale ühte telefonikõnet ning mul on hea meel, et sel hetkel mu peale mõeldi ja see kõne tehti. elamused on väärtuslikumad kui kodus koristades veedetud aeg.
eile oli umbes sarnane seis, ainult ma ei pidanud kohe tormama. ülepeakaela ettepanek ning muidugi ma võtsin kohe vastu.
taas tajumine, et kui mingit teed piisavalt läbitud on, ka mitteroolis, siis kusagil kuklas on teadmine, kus võib kiirelt sõita ja kus tuleb kiirus maha võtta.
vaade õhtupäikesesse, alati erinev. päevasaun. hommikuse kohvi paks näokoorimiseks. tuulest viidud soeng.
palju erinevaid pilvi. palju erinevaid laineid. pannkoogitort.
kui aus olla, siis väsimus ka.
aga teisalt just selline aeg näitab, et elu on täiel rinnal elamist väärt.
teisipäev, hullumeelne
täiesti hull päev. igas mõttes. hommikul võis uttu tõmmata, õhtul Murastes taas. vahepeal oli päikest ja oli vihma.
ja hetki iseendale.
päris kõike, mida vaja olnuks, ei jõudnudki täna ära teha.
märksõnu nädalavahest
hallivõitu hommikul jäi päikesekaitsekreem taas näkku panemata. hiljem oli see lihtsalt liiga kaugel. nina on jälle punane.
inspireerivad, tihedad, lahedad, hullult väsitavad päevad.
nakkav ebamäärasus.
piibelehed, anemoonid, lademets halli käppa. hullult head süüa. tiirude-kajakate munad ja tibudki.
taas üks ootamatu kallistus.
kiirelt tõusev jahe õhtuudu.
miljonid positiivsed emotsioonid, väikesed uued teadmised.
selle aasta esimene mais oli mais.
‘elu ja kuidas sellega toime tulla’ ning muud teatrijuttu läbi hooaja
kui ma nüüd võrdlen etendusi ‘Elu ja kuidas sellega toime tulla’ ning ‘Võidab see, kellel on kõige hullem mees’, siis tekib mingi kummaline dissonants.
et ehk esimene etendus peaks olema meestest JA naistest, kuid mingil kombel käis suures osas kuidagi meeste pihta. ning mul oli samastumishetki seejuures üsna vähe ning jah, ilmselgelt ma olengi hea naine. muidugi, eks lavastus ongi veidi üle võlli, loogiline. õnneks oli naerukohti piisavalt. aga hooti oli (vähemalt minul küll) kõigi saalisolevate meeste eest piinlik.
samas teine etendus, mis peaks olema meestest, oli hoopis pigem naistest. ja ma ütleksin, et üsna noortest naistest. selle vaatamisest on küll umbes pool aastat möödas, nii et detaile ei mäleta. aga igatahes ei olnud see etendus, hoolimata nimest, meestest. ning samastumisega oli taas probleeme, ilmselt alla-30selt ma oleksin samastunud. nüüd pidin aga tõdema, et elu on kirjum. mitte, et seal oleks olnud üksluine, lihtsalt värvid on vanusega muutunud.
selle hooaja teatrid ongi kirja panemata, fikseeritagu siis ära:
04.10 Kõik on täis Draamas. hea etendus, julgen soovitada. aga pilet tuleb võtta kuskile ettepoole, taga läheb osa nüansse kaotsi. saab naerda ja mõelda.
17.10 Võidab see, kellel on kõige hullem mees – vt juttu eespool.
21.10 Suvi ja suits, Rakvere teater Tallinnas. Tennessee Williamsi loomingut teab muidugi iga teatrihuviline. konkreetne lavastus oli üsna minimalistliku kujundusega, kuid hästi mängitud.
08.11 Vertikaaltund Draamas. jäi kuidagi kaugeks, no selleks pidanuks olema mingid eelteadmised sõdadest ja poliitikast; suhteliin selle taustal jäi minu jaoks piisavalt välja mängimata.
09.01 Topeltwoody Teoteatris. on küll nö harrastusteater, aga etendus oli väga lahe ja kindlasti soovitan, kuigi sinna on ka üpris raske pileteid saada.
31.01 Andromeda saar VAT teatris. lapsega sai mindud vaatama, noortetendus. ehk seepärast ka veidi lihtsakoeline, samas kujunduslikus pooles päris efektne (kuigi taas minimalistlik).
25.02 Eesti filmi laulud Linnateatris. meeleolukas kontsertetendus. veidi hariv ja veidi lõbus. polnud nagu päris teater üldse. igatahes positiivne elamus.
04.03 Maailmale nähtamatud pisarad, Linnateater Salme kultuurikeskuses. erinevates lugudest koosnev komöödia, kust mingitpidi ikkagi samad tegelased läbi jooksid. väga lahe etendus, mõni kild sealt siiani kasutusel.
26.05 Elu ja kuidas sellega toime tulla, Rakvere teater Tallinnas – vt juttu eespool.
päris palju kogunes, isegi üllatunud.
lisaks oli veel hulk kontserte ka, aga nendest mõni teine kord.
pildi leidsin aga hoopis netist sedapuhku ja see ei seostu jutuga küll üldse.
lihtsalt mingi vajaliku meeleoluga asi.
peaaegu silmapiiritu
kogu nädalavahetus oligi mingi isemoodi nukrusega looritatud. ma nägin üsna tõsist vaeva, et sellest lahti saada, aga päris ära ei kadunudki. mingiteks hetkedeks õnneks küll.
pühapäevaõhtuks on peaaegu silmapiiritu tunne.
ootan murdepunkti.
tegutsemislaine
suvi läheneb ja lebotamisaega on aina vähem. ma lihtsalt oskan end igale poole toppida ja nii jagubki tegevust. aga peaasi, et endal seejuures hea oleks, ma arvan.
kuigi protsessi käigus on mõnikord küll tunne, et oh põder, millesse ma end jälle mässinud olen! 😉
samas kohutavalt lahe on, kui midagi tehtud saab. ja see on ka lahe, et olen sattunud tegutsema koos inimestega, kellelt saab positiivset tagasisidet. nagu polekski eestlased 😛
mingi väsimus on selle kõrval tühiasi. viimasel ajal olen teadlikult end nö normaalsel ajal magama üritanud saada. hooti täitsa õnnestub.
veidi murelikuks teeb see, et vasak jalg on viimasel ajal taas veidike tunda andnud. nii et ma siiski üritan lebotada muidu ka. jah, kui tegevust on, unub ära ja .. nii see läheb.
küll ma jõuan lebotada ka. tegelikult ma ei tee ju kogu aeg midagi asjalikku ometi. kõigi nende asjade hulgas on omajagu fun-tegevusi ka.
ja üldse, kui kõik läheb nii, nagu tundub, tuleb taas üks tore suvi. ehk veidi erinev (nagu ikka), aga tore.
selline tunne on kohe sees.
need peaaegu suvised hetked..
nina on jälle jumekas, enam vist nahka ei tule. käekell hakkab randmele päevituma. tuul ja päike koos on endiselt petlikud. ja varjus istumine samuti.
head teha on hea. oleks olnud mingi tasuvõimalus isegi, aga see ei olnud asja mõte. keeldusin.
lahe on tutvuda toredate inimestega ning teada, et on sõpru, kellega võib koos luurele minna. läbi nende päevade mitmeid.
eile õhtuks väsinud, aga õnnelik.
hommikuks lihtsalt õnnelik 🙂
nagu suleke rohus
üks mõnus päev. kuigi käikudeta rattaga läbi pori ja üsna mitmesugusel maastikul sõita oli väsitav. teisalt oli üks teine tore sõit kompensatsiooniks. ja hea söök, mis antud kontekstis muidugi ei üllata.
esimesi metsmaasikaõisi nägin ka.
