see 4 Hero laul sobib täpselt mu tänasesse päeva.
I – don’t want to – Go to work today – I ’d rather – Stay home – And play –
video games- I wanna chill
But I gotta get up
I don’t want to go to work today
I’d rather stay home and play video games
I’d rather chill for real
I don’t know how you feel
But sometimes I feel like I’m
Workin’ for nuthin’ tryin’ to get sumthin’
Every where I turn there’s a bill standing out
Swim the river climb the hill
Complacency you ain’t gone get me no no no no
Cause I gotta get up
I gotta gotta gotta gotta gotta gotta gotta gotta gotta gotta get up
I don’t want to go to work today
I rather stay home and play video games
I rather chill for real
I don’t know how you feel but sometimes I feel like I’m
Workin’ for nuthin’ tryin’ to get sumthin’
Every where I turn there’s a bill standing out
Swim the river climb the hill
Complacency you ain’t gone get me no no no no
I’d rather be in my space
I’d rather chill in my place
So I can go out and play all day I
I’d rather chill at home
I’d rather lay alone
True, but I got to work
I don’t wanna go
I wanna play today
But what can I say
Bills to pay
I just can’t get comfortable doing nuthin’
Gotta Get Up (Another Day) – 4 Hero with Jill Scott
(sõnad on kärbitult)
Rubriik: päevakaja
töönädala eel
tegelikult on üle aastate selline tunne, et puhkus võiks pikem olla. ma olen kõrbenud ja väsinud 🙂
võtsin selle puhkuse nö augutäiteks, leidsin, et sel nädalal pole meil kellelgi puhkust ja panin omale siis kirja. no ja nüüd olen peamiselt ringi liikunud, kodus on selle kümne päeva jooksul oldud suhteliselt vähe. viimane käik sai lapseta tehtud pealegi. ja ei tahakski nüüd minna kohe homme tööle, koos kõigi juurdekuuluvate kohustustega, vaid hea meelega puhkaks pigem paar päeva 😉
aga uus nädal oma tempoga tuleb peale ja ma pean katsuma sellega nüüd toime tulla. eks tulengi 🙂
ja Eestimaa on kohutavalt ilus. hingematvalt. paneb kasvõi ajutiselt unustama enamiku muresid, mis muidu mind vaevavad. või.. on see Linn, mis tekitab keerdkäike mu sees.. ?
suvereede
et kuna nagu on veel natuke puhkus või midagi ja suvi ka, siis kaon jälle ära eestimaa peale natuke. sedasama teilegi 😉
meretagune asi
hakkasin ennist kirjutama, et olen sellel olematul maal (vt viimase sissekande kommentaare) .. kui elekter ära läks. meretagune asi noh. natuke tuuline ja vihmane ka, piisab, kui vähe suuremal kõrvalasuval saarel mingi äpardus liinides juhtub, kui ongi käes.
rahavas oli kõik ühes poes, kus kaalukaupa psta ei saanud, aga kus kassa polnud laoga ühenduses. õnneks tuli meie poesoleku ajal elekter tagasi ja saime nö suurde poodi löögile. vahetult peale meie maksimist kadus elekter veel korra ära, aga tuli ka õnneks paari minuti pärast tagasi.
lühidalt
praegu on popp kirjutada, mis toimus jaani ajal. ma väga ei viitsi. siuke organiseeerimata värk, tallinnast teele, teadmata, kuhu ööseks jõuab. teise päeva hommikul jäeti mind auto ja lapsega kaksi ja nii sai käidud paaris kohas külas, kuhu siiani jõudnud polnudki. mõnes minevikuga seotud kohas sai käidud ka. lihtsalt et .. ei, ma siiski eelistasin mitte mõelda.
lisaks õnnestus mul mingi käkk kokku keerata, teistele sedapuhku. puhtalt mõtlematusest. piinlik.
mingi kummaline kokkusattumus oli veel, millest ülejäänud teada ei taha – aga see jääbki minu enda sisse muiata.
suure hulga pilte tegin filmi peale. aeg kerib kusagile tagasi aegajalt. ma ei paku mittemingit tärminit, millal neid näha võiks.
sõprus on kummaline asi. teda on vahel seal, kus ei oskaks nähagi – ja mõnigi, keda võiks sõbraks pidada pealtnäha, ei ole seda mitte. veel vähem on siin seoseid suhtlemise tihedusega.
personaalne jaur*
minu lugemine hommikukohvi kõrvale. well, detailides on õnneks erinevusi.
et minul siis ongi kodus see cd/dvd-rom, mis ei loe multisessioone välja. sellest arusaamine lahendab paar viimase ajal seoses sama asjaga õhku jäänud küsimust. mhh.. kas ma tõesti pean nüüd siia arvutisse midagi uut ostma?
huvitav on see ka, et peale seda, kui ma asendasin optioni, et windows mingi vea korral kohe restardiks, sellega, et ta annaks veateate, pole enam neid müstilisi ise-reboote arvuti käivitamisel toimunud. veateateid ka ei saa. ma ei teagi nüüd, et mis viga see olla võis.
aga oma vanuse kohta on ta ikka tublike, kuigi kipub uuematele op-süsteemidele aeglaseks jääma.
küünelaki peaks maha kraapima enne jaanile suundumist.
______
* – pealkiri laenatud viidatud nelladella sissekandelt
soe vihm, 2006
vihma sajab ikka veel. suvist ja sooja. vaikselt langevad piisad asfaldile, aken on pärani lahti, vihmasegune õhk hoovab tuppa. mu juuksed on vihmast juba kuivand ja nahk jahtund. seda lõhna ei ole muul ajal.
sel aastal on see vihm üsna hilja, aga ma jõudsin ära oodata. suvi võib alata.
jaanieelne valge öö on pilves ja pime ja nii ongi hea.
mina ja liigutama?!
juhtus see, et ma nüüd registreerisingi end üle 10 aasta mingisse trenni ära. sest ma ei suuda ju ise käia, mul on vaja mingit konkreetset ajakava ja gruppi, see sunnib mind natukenegi takka. ja iga asi mulle ei pruugi meelida ka.
niiet peale puhkust esimene proovitund tasuta.
ausõna, ise ka ei usu.
jahe kontor, soe ilm
kontorist õue minnes peab sokid jalast ja kampsuni seljast võtma. sest muidu hakkaks palav ju. kuigi, ma olen paras külmavares, eriti siin istudes päev läbi. ma ei kujuta ette, mis peaks kontori temperatuur olema, et ma end normaalselt tunneks. viimased 5 aastat olen elanud korteris, kus ca 23-24 kraadi on normaalne toatemperatuur, see vist ongi mõjunud lõpuks. pealegi kodus ikkagi liigutan end rohkem, ei istu nii pikalt paigal. tean jah, et peaks siingi ja ma ikka üritan püsti tõusta ja liikuda – aga mis sa siin asja eest, teist taga ikka sebid. oleks siis vähemalt suitetajagi, et käiks suitsu tegemas..
õnneks kolleeg (kahjuks see, kes on puhkusel :P) on sama tüüpi. ja tegelikult me ei arva, et umbne kontor oleks parem. aga võiks olla õhutatud ja piisavalt soe 🙂
mulle tuli õues vastu mitu meie maja inimest, kes peaks mind tundma ja tere ütlema ja tavaliselt seda teevadki. hommikul tulid ka mõned. ca 6-7 inimese peale üks tundis mind ära ja teretas. selle peale tundis temaga kaasasolnu ka mind muidugi ära ja teretas ja kommenteeris midagi mitteäratundmise kohta. aga maiteagi nüüd, kas on need prillid või riietus või soeng? sest mille järgi me inimesi tänaval tunneme eelkõige?
logelesin
tegelikult.. ei olnud mul alates reede hommikust praktiliselt ühtegi kohustust, välja arvatud eluspüsimiseks vajalikud ja tänased iluprotseduurid. põhimõtteliselt üksi kodus, välja arvatud kehva organiseerimise tõttu Tartust siia kutsutud ‘lapsehoidja’. aga temaga oli lihtne, ta lõbustas end ise piisavalt jalgpalliga.
mina tegingi.. mittemidagi. võinoh. kui nüüd kokku lugeda, mis ma kõik ära tegin – siis vist ei saa päris nii öelda. aga mul ei olnud mingit sundust seljas. igatahes, päris teretulnud vaheldus.
kaamera oli ka kodust ära, nii et piltegi ei teinud. eile õhtul ei viitsind isegi linnapeale minna.
naljakas on see, et ma ei maganud üldse selle juures päevi maha. noh, vedelesin voodis ja lugesin, seda küll. muidugi, ilm ei soodustanud seda küll – aga ma sain nende päevade jooksul ikka päikeses istutud ja grillitud ka 🙂
sain rajalt maha natuke.