vasak õlg on mitu päeva imelik olnud, praegu on tuntavalt paigast ära. jube ebameeldiv tunne.
öösel see mind nagu ei seganudki. kuigi öö oli auklik, mäletan virgumisi ja uinumisi, ööd akna taga ja lapse küljekeeramist. ükski uni ei meenu.
ilm on täpselt selline, et endale ja lapsele riiete valimine on parajalt keeruline.
Rubriik: päevakaja
tsirkust ka ikka
viimased 2 tundi on tööl üsna .. ee… põnev ja naljakas olnud. aga kas ma ikka peaksin siin detailid ära rääkima?
igal juhul suuremat sorti tsirkus. see aitab mul kindlasti õhtul 8ni vastu pidada. kuigi pikemas perspektiivis ei ole kuidagi lohutav seis. suhtumine on endine. einoh, ikkagi.
issver, ma pole ammu nii stiilipuhta Tibiga suhelnud. aint ta on siuke, stiililt veidi ajale jalgu jäänd tibi, nii ee.. vast isegi viie aastaga.
ö:
öös oli pikk unetu auk, täis mõtteid siit ja sealt, mis ei lasknud uinuda. vähkresin, et lõpuks vastu hommikut siiski veidi veel magada.
aistingud tulid hommikusse kaasa.
eilne öö ja homne hommik
eilne öö oli katkendlik ja hüplik, nagu need vahel on. ma nägin elavaid ja kiireid unenägusid, ärkvelolekuhetkedel olid need selgelt meeles ja ma mõtlesin, et hommikul panen kirja.
hommikuks ei mäletanud ma midagi.
poiss turtsub ja ma ei tea, kas viia ta homme aeda või mitte.
kuna reedel oli üks kolleeg, kellega ma olen 8 aastat koos töötanud, viimast päeva tööl, siis nüüd jäime me kahekesi ja ma peaksin homme hommikust tööl olema. kui ma kell 8 hommikul teatan, et ma ei tule.. siis ma ei tea, kas keegi üldse jõuab. samas, mis see minu asi on, kui minusse nii suhtutakse, eksole? kuigi ega see ainus töövõimeline kolleeg (kes pole nelja kuudki meil töödanud) ka milleski süüdi pole.
kas ma olen vahel liiga arvestav ja hea?
tants vs tants
minu trenn, kus ma käin, on Danceactis. jajah, see solo-latino värk just. erinevad tantsud, erinevad kombinatsioonid ja sammud. vahel on päris tore, kui oma treener tulla ei saa ja õpetab keegi teine – sest igaühel on oma stiil. lisaks rõhutakse päris vingelt tehnikale.
okei, aga vahel tahaks ju paaris tantsida. nagu elu on näidanud, on sellega minu puhul nii ja naa. et midagi õnnestub ja midagi mitte ja midagi saab teha intuitiivselt ja midagi mitte ja juhitav olen ma ka kuidas just juhtub.
igal juhul võtsin kätte ja käisin täna Tantsukeskuses Soomes elava kuubaka kahes tunnis. pool tundi enne algust oli paras paanika, et kas ma ikka tulen toime (kuigi valisin algajamate trennid).
koha peal selgus, et mu trennikogemusest on kasu. vähemalt oli mul ettekujutus, kuidas võiks keha liikuda ja no põhisammudega polnud ka probleemi. ja tempo oli üsna rahulik. muidugi võttis higiseks, ikka aktiivne liigutamine ju 🙂 lihtsalt kõik asjad sai väga pikalt ja korduvalt läbi tehtud.
tasemed olid muidugi väga igasugused. oli neid, kes said kiirelt kätte ja juhtisid hästi ja oli päris algajaid, kellele mina oskasin mõne viite anda või peaaegu et pidin juhtimagi. viimane on muide paha, peale seda on mind raske juhtida jälle ju. läksin pigem siis lihtsalt oma osa väljatantsimise peale, tehti mu vastas siis mida iganes.
igal juhul oli täitsa väärt kogemus ja ilmselt aitab see veidi kaasa mu paaristantsuoskusele.
veidi antoniost kah
poiss ärkas varahommikul köha peale. ühestki rohust polnud tolku, jäigi köhima ja üles. ma ei teagi nüüd, homme temaga üks sünnipäev plaanis. mitte et see asi nii hull oleks iseendast, aga sünnal on mingeid pisikesi lapsi ka ju. antonio ise muidugi tahab minna ka. no tänane öö on ees, eks paistab siis muidugi.
ja mul on ikka kange tahtmine katsetada seda, kas poiss peaks tund mu trenni vastu kusagil saalinurgas. noh, oleks mingi kaasaskantav dvd, siis kindlasti peaks 🙂
eile õhtul rääkis ta mulle ümber hommikuse digimonide multika, kasutas isegi sõna hamburger – ja ma loodan, et ta ei hakka mult nüüd nuruma, et tema tahaks ka hamburgerit.
üldiselt ümber jutustab ta asju päris hästi.
tunneks ta nüüd lugemise vastu ka veidi rohkem huvi ometi..
üldiselt on ta viimasel ajal kuidagi suur ja asjalik enamasti.
näe, kevad
ametlik kevad tuli kuidagi märkamatult, öösel. hommikul avastasin 🙂
jõuaks see nüüd loodusesse ka kuidagi. et poleks enam nii hall kõik. hea küll, mu kollane jakk ja oranzhid saapad aitavad ka selle vastu – natuke. ma ise ei näe neid ju väga 🙂
keel ja päev
tänasel emakeelepäeval ei julgegi kirjutada, sest ma olen ju ometi tuntud tüpograaf. ise ka imestan, et kuidas ma suudan nii palju totraid vigu teha – ja ühtlasi näitab see ju, et ma ei loe oma teksti korralikult üle. aiai. kui eesti keele spelleriga mu leht üle lasta, siis on täitsa piinlik.
aga ma ei luba end parandada ka. sest noh, ilmselt see ei õnnestuks nagunii 😉
päev ise on siiruviiruline selline. õues on päike ja mul on uus kollane jakk. naistepäevaroos püsib veel ka kangekaelselt. on veidi norgus küll, aga ära närtsida veel ei plaani.
pealkiri
võiks ju teha nimekirja asjadest, mida täna peaks tegema ja mis on tehtud ja mida tahaks teha jne. aga no milleks. jõuan palju jõuan.
ma hõljusin pool ööd kusagil teadvuse ja une piirimail. ma tahtsin magada, aga see ei õnnestunud. siis olin ma ikkagi rohkem une poolel.
ega ma nüüd ei ole palju parem. ikka kusagil une ja teadvuse piirimail. seekord rohkem teadvuse poolel.
ja ma pean minema ostma kanga ja Antoniole aianäidendi tarvis tiivad ära tegema.
rahamured. aga rahast ei räägita. vähemalt venitan sel kuul mõne võla kaelast ära. vist.
argikiunu ka
kuidagi väsinud ja motivatsioonitu on olla (noh, endiselt). homne kool tundub mägede taga ja siiski hirmutav. eelmise korra segasele eksamile järgneb samas aines seminar ja ausalt öelda pole mul mingit tuju seal esineda. aga peab. enne seda on veel mingi eksam. varane minek ka. ja esseed pole siiani, seda mida eksami eel vaja on. no ühtegi mõtet pole.
trenn oli ka täna kuidagi hirmus väsitav. kuigi ma sain suhteliselt kenasti hakkama enda meelest siiski. a ilmselt ikka trennist on selline veidi läbipekstud tunne.
no ja kui juba siis juba. pidin ma seda jazzkaare lehte uurima ja leidma midagi, mida ma tingimata tahan vaatama minna. üleüdse, et sessi nädalavahetusel ja et kuidas nad ikka rockcafesse sellise hinnaga pileteid müüvad. võinoh jah, mis koht see ikka parem on.
a mul on raha ikka päris täpselt ära eelarvestatud ja maiteagi nüüd.
viu ja virr.
töö. töö. töö. sellest ma siin ei kirjuta rohkem eksole. peaks puhkust võtma, aga mis ma sellega peale hakkan?
