mulle on juba kurdetud, et kadusin metsa ära.
igatahes olen nüüd tagasi tsivilisatsioonis. või siis linnas. sest metsas on ju ka ometi tsivilisatsiooni tunnused olemas.
ausalt öelda ei tahtnud ma üldse tulla.
Rubriik: päevakaja
iseseisev laps
jõle lahe. laps elab mingit oma elu. kaob hommikul toast ja õhtul võtan räpakolli vastu. ma pole eales oma last nii mustana näinud. päeva jooksul põrkume ka paar korda, siis tal tuleb vahel pähe, et emmele võiks virinaga oma olemasolust märku anda. õnneks on seda suht vähe.
seega elan ka mina oma elu. eksole. loen ja kokkan ja koristan.
puhkus on see mis pole rutiin.
sisse elatud
peale paari lühemat või pikemat kohvipausi olime eile õhtul platsis. antonio ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal me ometi jõuame – ja see polnud tüdimusesegune ootus. igal juhul kui keerasime viimasele teejupile, siis ta hakkas ärevalt seletama, kui rõõmus ta on, et me lõpuks kohale jõuame.
no ja siis kui me siin olimegi, põrutas ta üksi esimese hooga terve selle hoovi läbi. absoluutselt ebamemmekalikult. ehk siis mina ei pidanud tal sabas olema.
enne magamaminekut pidime nahkhiiri ka nägema. see oli must. ta lihtsalt keeldus enne magama minemast. nägimegi. neid ikka lendab siin ringi.
hommikul kinnitas ta mulle, et see saunamaja siin ongi meie suvemaja ja üritas mind veidi aega endaga koos välja meelitada. ukse vahelt temperatuuri proovides aga nägi ta taadut õues (peremeest noh) ja seejärel põrutas üksi minema. ma sain tunnikese uneaega juurde. vahepeal käis mulle seletamas, et kuidas ta on ehitusel juba liiva loopinud ja kadus jälle. häälte järgi sain aru, et ta leidis öösel laekunud taadu omad lapselapsed ka üles.
hakkan end siinsesse rutiini sättima.
counting. umbes 60 on jäänud. tundi. reedeõhtuni.
võrtsu äärde, nagu ikka
kui ma ühes seltskonnas ütlesin, et hakkan end Marjasoosse sättima, siis öeldi mulle, et seega on sügis tulemas. nimelt kellegi jaoks on mu Marjasoosse minek karm sügisekuulutaja.
igal juhul, hakkan asju pakkima ja kaon siis sügist kuulutama. ja elektriinternetti proovima.
suvi. mõnus.
ei ole sügis.
nädalavahetus Riias
ammu lubatud ja väga äkiliselt välja kukkunud Riia sõit oli üllatavalt meeldiv, mõnus ja rutiinivaba.
planeerimata reis kujunes selliseks, et igaühele midagi. vastu kõiki oma põhimõtteid shoplesin ma soodsalt nii omale kui poisile. teiselt poolt oli vanade mootorratase show ja automuuseum ja sõjamuuseum. lohelennutamine jäi küll tuule puudusel ära, kuigi üritasime sedagi.
ja lihtsalt mõnus lõunachill Double Coffees, mille tase on Riias Tallinna omadest kõvasti üle. isegi alkoholivaba mojito oli piisav tujutõstja.
tegelikult on suurem roll vist heal seltskonnal.
reede. palav.
palav on.
no tegelikult on tore ka, et ikka suvine siuke. ma ei pirise väga. kuigi ma ei talu seda kuumust väga hästi ja lisaks on õnnestund selline vastik paha-kurgu-tunne hankida, mis selliste ilmadega on varmas tulema.
sain oma emmelt-issilt sünnipäevakingi ka kätte. nüüd on uhked uued lambapadjad ja tekk. kuidas nad selle peale tulid küll, ma pole neile rääkinud, et oli nagunii plaan need hankida?
vannpilte tuleb muide juurde 😉 mul on juba olemas arvutis. päris naljakas seeria tõotab tulla.
paar raplamaa hetke
praktika sai ka tehtud. nüüd on aruanne veel teha. plusspunkt enda ees kirjas.
õnneks on nõudmised seekord imetillukesed.
Volvo püsib liiga hästi teel. oma meelest tegin midagi segast (seesmise agressiivsuse mõjul) – aga auto käitus liigagi hästi. igav, ma ütleksin! võisiis et, tegelikult äkki vedas hoopis..
aga need raplamaa külavahejalgratturid peaksid küll liiklemist õppima.
vähehaaval asjalikuks
laisklemisnädal möödas.
pilte töödelda ja tööintervjuul käia, oli tänane plaan. mõlematega on tegeletud ja tegelen edasi. tänane ilm ei tekita südametunnistuse piinasid ka, et peaks hoopis lapsega õues olema. sellega on vedanud.
intervjuul tekitas üks inimene mulle üllatuse. no ma lihtsalt tean teda veidi nägupidi ja poleks iial osanud seostada. loomulikult tähendab see, et ma ei teinud põhjalikku taustauuringut. aga veidi võlts oleks ka olnud öö läbi guugeldada.
veel pilte, pesu pesema ja kui on mõni asjalik film, siis triikima ka.
4000nda kommentaari olen kirjutanud ise. tore, et ma selle eest veini pole lubanud. muidu peaks iseendale ostma 🙂
paar tundi ilu heaks
2 tundi ja hulk raha ning uus inimene valmis. peaaegu. isegi peeglis on veidi teine nägu. jõuaks sisemusega ka järgi kuidagi.
muidugi ei saa see vastu eelmise suve 6-le tunnile. aga siiski.
Päike on ka. jee!
21072007 – tee pulmafotograafiks
järjekordne pulm üles pildistet. varsti on kümme pulma portfolios täis 🙂
peab korraliku galerii tegema ja end promoma hakkama. igavene hunnik abivahendeid ka juba soetatud.
paari nädala pärast olen valmis järgmist tegema. ei, kolme 😛