Rubriik: päevakaja

päikeselised ilmad on kohe ilusamad.
eile ühel projektialasel kohtumisel arutasime ka, et hea, et lumi tuli. sest see hall porine aeg ongi kõige masendavam. lumi teeb ka valgemaks. ja muidugi päike.
isegi siis, kui pea on ikka paks ja ninaalune nuuskamisest hell ja ma pean tööl istuma.
to-do:

paar tundi tagasi oleks see list märksa pikem olnud. haa, ma olen tubli!
—
kell 15.47 on kõik peale raamatukogu tehtud. sinna ei jaksa täna.

põhimõtteliselt kõigub mu tervis täna selle vahel, et on tunen, et tahaks olla kuskil voodis pikali (sanatooriumis või haiglas) kuni selleni, et peaaegu et sureks ära. on alles valikud.
tegelikult istun ma tööl ja ei julge trammiga koju minna. lihtsalt et õue minek tundub praegu mingi üüratu ettevõtmisena.
no ja kui ma siis näitasin seda linki, et võtaks neljanda töö – siis ei suutnud keegi seda naljana võtta enam. oeh.
ja üldse, peaks natuke oma finantsseisu uurima. et mis kust laekumas on lähiaegadel. et üks veidi suurem vajalik ost sooritada. dollar on nii odav, et kiusatus USAst (foto)träni osta on päris suur.
laupäeval suruti mulle kaamera poolvägisi pihku ja imekombel see isegi toimis. paar pilti on, millega olen peaaegu et rahul.

mu blogi muutub varsti puhtalt jutublogiks. sest mul Ei Ole pilte. ma vahel isegi tahan teha, aga mul pole reeglina kaamerat kaasas. nutt ja hala.
tegelikult käisime me täna Mack’is söömas. ma olin liiga kapsas ja päev läbi söömata, nii et väljas söömine tundus ainus lahendus. eelmine kord tahtsime minna mingil laupäeval, aga siis oli see lihtsalt täis. seega tegime nalja, et kui Mack’i ei saa, siis lähme Mac’i. ehk MacDonaldsisse. aga õnneks vedas 🙂
no et tegu on siiski mäkiga :P, otsustasin ma võtta burksi. Bacon Cheeseburger the Luxe nime poolest.
ja nagu selgus, mitte ainult nime. noh, ma ju tean, et tegelikult ongi üks normaalne ‘meerika burks siuke vinge taldrikutäis korraliku pihvi ja friikartulitega. peekon-juust-sibul jms sinna juurde. ma sõin seda samakaua ja kauemgi, kui sõber sõi oma catfishi ja burksi. lihtsalt mu burks oli nii isutav, mina omast ei andnud tükikesi ja seega polnud tal valikut. vastutasuks sõin ma suure osa tema catfishi salatist ära. burksi salati kaaa.
põhimõtteliselt oleksin võinud ma sealt välja veereda.
teenindus oli päris nunnu ja sõbralik, aga kui nõud olid ära koristatud, ei teinud keegi meist enam jupp aega välja. mh.kuigi esimese viipe peale tuldi kohale ja saime arvegi.
ah, üldmulje on hea ja kui pappi juhtub olema ja kõht jube tühi, siis tasub veel minna. tühi kõht on seepärast vajalik, et oma ports sisse toppida.
kuigi ma pole kindel, kas talvel on tasuta jäävesi just see, mida ma tahan. samas on see kena ˛est.
mis muide, meenutab, et Texases on ka vesi tasuta, vala palju tahad; ning maapähklid samuti (ja koored tuleb põrandale visata!).
ja siit edasi et, peaks Babybacki jälle minema miski hetk..

põhimõtteliselt on täna nii kiire, et isegi blogida ei jõua. uue sissekande aken on lahti juba kaks tundi ja noh..
okei, väike paus.
ma ei suuda ikka ära imestada neid pealtnäha täiesti terveid ja normaalseid inimesi, kes ei suuda korrus või kaks trepist käia, vaid peavad selleks lifti kasutama. mitte ainult üles, vaid ka allasõiduks. käekotike käes või ka mitte sedagi (meeste puhul näiteks), liiguvad muidu täiesti normaalselt, aga ju siis on ikka midagi jalgadega häda. ma ei oska kohe muud arvata. sest selles majas käivad trepikoja uksed ka täiesti lahti ja paari korruse piires kasutan mina seda varianti. tihti kiiremgi kui lift.
siis see teema, et ma olen ikka oma asjaajamistes veider. nokin vaikselt ja mugavalt teha, kuni on mingi deadline kukil ja siis suudan korraga väga kontsentreeritult ära teha kõik, mis vaja. ka selle, mis on seni suhteliselt võimatuna tundunud. no ausõna. mulle ei meeldi viimase minuti tegemine, aga mingil põhjusel ei suuda ma varem kõiki oma jõuvarusid kasutusele võtta.
tegelikult on see projektide-tööde vahel sahmimine andnud ka esimese nähtava negatiivse tagajärje: ajasin päevad sassi ja eile öötöö jäi mul tegemata 🙁 õnneks pole sellel globaalseid tagajärgi ja teised aitasid mind hommikul hädast välja ning ma heastan end täna õhtul. aga see näitab, et ma pean kiiresti efektiivse igalt poolt kasutatava kalendrisüsteemi kasutusele võtma. google kalender? muid netipõhiseid on ka muidugi, aga ma ei teagi, mis on kõige tõhusam. teavitused on must.
sest et – ma olen ilmselt siis juba piisavalt vanainimene ja ei suuda kõike enam hallata. ning paberkalender pole ka lahendus mu jaoks, nagu elu näidanud on.
aga nüüd lähen kiire päevaga edasi. niuc!

niipalju tänasest varasest magamaminekust.
sadas ‘öövahetus’ kaela. tegelikult pole piriseda midagi, ise tahtsin homset vabaks ja noh, ma oleksin pidanud selle õhtu nagunii mingi hetk ära tegema.
pigem teen siis täna, kui nagunii kippus tujutuks õhtuks ära minema.
aga muidu ootan homset. saab töö juures veidi puhata. ausõna noh. kõlab ilmselt päris kummaliselt, aga tänane vaba päev väsitas hullult ära. sest kuigi seda päris põhipalgalist tööd ei teinud, oli sada muud asja ikkagi teha.
kusjuures need asjad ei olnud üldse ebameeldivad. näiteks isadepäevapidu lasteaias.
aga mu tervis on ka kehva ja kõik väsitab topelt.
tulles tagasi helkuriteema juurde – helkurite kättesaadavus ja valik on nigelast nigelam. kas see on kuidagi nii, et neid ametlikult sertifitseerimata helkureid ei tohi enam müüa või? minu meelest isegi enamik neid plastikjunne olid siiski märksa paremad kui üldse mitte midagi.
igal juhul kui ma ei soovi südame-, pealuu-, nahkhiire-, liblika- või selveri tibukujulist helkurit, siis polegi midagi võtta.
või öelge palun konkreetselt, kust ma saaksin osta tavalist ümmargust helkurit, millel võib mingi mitte pretensioonikas pilt/kiri peal olla?